Pane tähele, et kõik kuus näidet, mida Jeesus toob käsu kohta Matteuse 5:21–48, osutavad teisele käsulauale. See tähendab, et kõigis on tegemist armastusega ligimese vastu. Ükski neist kuuest ei keskendu eelkõige armastusele Jumala vastu, nagu on kirjas esimesel käsulaual.
Tekib küsimus, miks on see nii? Miks kulutada aega teise käsulaua olemuse selgitamisele ning jätta esimene hoopis tähelepanuta?
Sellele küsimusele polegi raske vastata. Jeesus teadis, et käsu ühtsus seisneb selles, et me pole suutelised armastama Jumalat, kui me ei armasta oma kaasinimesi. Tuleta meelde – kui Aadam ja Eeva Eedeni aias esimese patu tegid, läksid nad tülli ka teineteisega. Patt tähendas mõra suhetes nii kaasinimeste kui ka Jumalaga. Kui meie suhted Jumalaga pole korras, ei saa me läbi ka üksteisega. See on nii seetõttu, et kui ma panen oma elu keskmesse iseenda, elan ma isekuse põhimõtte järgi.
Kuid patust pöördumine muudab kõik. Kui Jumal mind tervendab, muutuvad ka mu elu aluspõhimõtted. Ma olen uuesti sündinud, mul on uus süda ja uus meel. Ma ei ela enam isekuse põhimõtte järgi, vaid Jumala hooliva armastuse põhimõtte järgi.
See uus põhimõte paneb mind sinust kui inimesest hoolima. Sa pole minu jaoks enam objekt ega asi. Sa oled nagu minagi – inimene, kelle eest Kristus suri.
Mul on võimatu olla Jumala ees õige, ilma et oleksin õiglane teiste inimestega. See on mäejutluse üks suuri keskseid tõdesid. Kuidas ma sind kohtlen (ja kuidas sa kohtled mind), on koht, kus teooriast saab praktika.
Inimsuhted on koht, kus me oma kristlust igapäevaelus välja elame. Inimsuhted on testiks, kas meist on tõesti saanud kristlased. Jeesus rõhutab seda punkti Matteuse 5:21–48.
In English