Jeesus seisis tõe eest. See oli kõikide probleemide allikaks Tema ja juudi usujuhtide vahel. Ta mitte ainult et õpetas tõde, vaid ka elas selles.
Juudi usujuhid leidsid Jeesuses süüd vähemalt neljas punktis.
Esiteks noomis Ta nende väärarusaamu Jumalast ja Seadusest. Mõned inimesed arvavad, et kristlane ei ole kunagi kellegagi eriarvamusel, et kristlane ei kritiseeri kunagi teise inimese religiooni või veendumusi. Selline mõte evangeeliumidest kindlasti välja ei tule. Jeesus astus armastavalt, kuid kindlalt vastu veale, kus iganes see leidus. See viis Ta vastuollu kirjatundjate ja variseridega sellistes küsimustes, mis puudutasid Seadust.
Teiseks kuulutas Jeesus armu, et Jumal andestab vabalt Tema vastu mässu tõstnud inimestele, kui nad meelt parandavad. Õpetus armust (anda inimestele seda, mida nad ei vääri) ärritab kõigi aegade varisere ja käsumeelseid.
Kolmandaks, Jeesus mitte ainult et õpetas armu, vaid ka praktiseeris seda lunastavas läbikäimises tölnerite, prostituutide ja patustega. Igal ajal on „ülireligioosseid“ inimesi, kes vaatavad põlglikult sellisele suhtlemisele.
Neljandaks, Jeesusel polnud õiget tunnistust olemaks „hea“ vaimuliku töö tegija. Tal puudus variserlik haridus ja nende ordineerimine selleks tööks.
Kõige selle tulemusena kahtlustati Jeesust algusest peale lihtrahva ja usujuhtide seas. Kas ta ikka oli õigeusklik? Kuidas võis Ta uskuda Vana Testamenti ning samas õpetada ja käituda nii nagu Ta seda tegi?
Kõigile sellistele küsimustele vastamiseks kinnitas Jeesus päris oma teenimistöö alguses, et Ta usub kindlalt Vana Testamenti ega ole tagasi lükanud Seadust ega Prohveteid.
Jeesuse seisukoht neis küsimustes peab olema ka minu seisukoht. Tänasel päeval on minu jaoks ülitähtis õpetada Piiblis leitavat tõde ja elada selle kohaselt. Aita mul täna, Issand, elada Jeesuse elu ja mõelda Tema mõtteid.
In English