Rõõmusõnum Patmoselt

Jeesus nimetab Johannese kristlastest vastaseid Iisebeli järgija-teks. Kes iganes nad oli, näib, et nad esindasid Tüatiira koguduse haru, keda nimetati nikolaiitideks ja „kes pidasid kinni Bileami õpetusest” (Ilm 2:14, 15). Ilmselt tähendasid kõik kolm nime sama rühma, kuna kõik need tähistavad kahte probleemi: ebajumalatele ohverdatud liha söömine ja hooramine. Huvitav on, et kui uurida järgmise sajandi kristlikke kirjutisi, on just need kaks teemat sõnasõdade keskmes.

Rooma impeerium nõudis, et kõik mittejuudid osaleksid tsiviil-religiooni talitustel. Roomlased sallisid igasuguseid usupraktikaid, kuid hoolimata sellest, missugune oli sinu religioon või kust sa pärit olid, eeldasid nad, et sa võtad osa Rooma ühiskonna avali-kest tseremooniatest ja üritustest. Need olid umbes sellised ette-võtmised nagu neljanda juuli paraad Ameerika Ühendriikides. Pole oluline, mis religioonist sa pärined – kodanikukohuse üks osa on nendel üritustel kaasa lüüa.

Neid, kes ei osalenud tsiviilreligioonis, ootasid tõsised tagajär-jed, kuigi alati ei olnud tegemist surmaotsusega. Näiteks jäeti see inimene välja kaubagildist, milles inimesed arendasid oma ette-võtmisi. Nad kaotasid oma mõju ühiskonda arendada või võima-luse parandada selles oma positsiooni. Kaasatuse puudumine tsi-viilreligioonis jättis nad ilma sotsiaalsetest võimalustest. Selle tu-lemusena muutusid Rooma riigiusu vältijad vaeseks, kaotasid oma mõju ja olid sotsiaalsed tõrjutud.

Tänapäeva läänelikus maailmas näib, et rikkus ja turvatunne esindavad ilmaliku ühiskonna kõrgeimaid eesmärke. Kuid kreeka-rooma maailmas oli veel kõrgem eesmärk: staatus. Selles maailmas nauditi au ja väärikust ja need, kes sellega ei mugandunud, valati üle häbiga. Sellises maailmas tagasid kristlikud piirangud ja kristluse praktiseerimine väljaarvamise oma kogukonna aust ja staatusest.

Esimese sajandi kristlased, kes keeldusid Rooma riigiusus osa-lemast, kannatasid tõsiseid tagajärgi oma äris, tsiviilasjades ja sot-siaalsetes suhetes. Evangeelium on tasuta, kuid see võib meile pal-ju maksma minna: meie maine, pere, töökoha ja isegi meie elu. Jeesus kutsub oma järgijaid täielikule pühendumisele, hoolimata tagajärgedest. Kuid Ta tasub selle täieliku pühendumise elu mõtte ja eesmärgiga selles elus ja austatud staatusega tulevases.

Issand, ma olen liiga sageli võtnud oma pühendumust Sinule liiga kergelt, kuna selles elus on nii palju segajaid. Ma uuendan oma pühendumist Sinule täna ja ka edaspidi.