Mõtted tänaseks
Suurema osa oma valitsusajast ei olnud kuningas Ussija eriti edukas. „Tema kuulsus levis kaugele, sest ta sai imepäraselt abi, kuni ta sai vägevaks.“ Alguses kiideti teda ka Issanda usaldamise eest: „Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis.“ (salm 4) Kuid sellele märkusele on lisatud mõni sõna: „Niikaua kui ta otsis Issandat, andis Jumal temale edu.“ (salm 5)
Kui Ussija oli saanud võimsaks, siis kahjuks „läks ta süda ülbeks“ (salm 16). Kuningas oli mõistagi väga hästi teadlik, et tal ei olnud luba minna templi pühasse paika ja altaril viirukit põletada. Kuid eduka kuningana arvas ta, et on Jumala seadusest kõrgemal ning läks äärmiselt pahaseks, kui preestrid üritasid teda veenda, et tema tegu on vastuvõetamatu. Sel hetkel sekkus Jumal ja teda tabas kohutav haigus: „Ta laubal [lõi] välja pidalitõbi.“ (salm 19) See ei olnud ilmselt selline pidalitõbi, mida tunneme tänapäeval, kuid sellele vaatamata võisid sel olla saatuslikud tagajärjed ning seetõttu oli vaja ta karantiini paigutada. Tulemus oli, et kuni Ussija surmani hoolitses kõigi valitsusasjade eest tema poeg Jootam.
Ussija loo moraal on kristallselge. Keegi ei tohi end seadusest kõrgemale seada ega Jumala antud juhiseid eirata.
Minu palve
Hoia mind kõigeväeline Isa, sellise uhkuse eest, mis veenaks mind, et võin ohutult Sinu seadusi eirata!
In English