Kõigi asjade lõpp on lähedal. Jumal tegutseb igaühes, kes on avatud vastu võtma Tema Püha Vaimu sisendust. Ta saadab välja käskjalad, et nad esitaksid hoiatusi igas piirkonnas. Jumal paneb proovile oma koguduste pühendumise ja valmisoleku Vaimu juhtimisele kuuletuda. Tundmine peab suurenema. Taeva käskjalgu peab olema näha siia-sinna jooksmas, kui nad püüavad igal võimalikult viisil inimesi tulevase kohtu eest hoiatada ja kuulutada rõõmusõnumit päästest meie Issanda Jeesuse Kristuse kaudu. Õiguse lipp tuleb kõrgele tõsta.
Jumala Vaim puudutab inimeste südant ja neist, kes tema mõjule vastavad, saab valgus maailmas. Kõikjal on näha neid andmas teistele edasi seda valgust, mille nad on saanud, samamoodi nagu toimus pärast Püha Vaimu väljavalamist nelipühapäeval. Ja kui nad lasevad oma valgusel paista, saavad nad üha enam ja enam Vaimu väge. Maa saab valgeks Jumala auhiilgusest.
Aga oh kui kurb on pilt! Need, kes ei alistu Püha Vaimu mõjule, kaotavad peagi õnnistused, mille nad said, kui tunnustasid tõe taevalikku päritolu. Nad langevad tundetusse, elutusse vormilisusse. Nad kaotavad huvi hukkuvate inimeste suhtes. Nad on „oma esimese armastuse maha jätnud“. Ja Kristus ütleb neile: „Tuleta siis meelde, kust sa oled langenud, ja paranda meelt ning tee esimese armastuse tegusid! Muidu ma tulen su juurde ning lükkan su lambijala asemelt, kui sa ei paranda meelt.“ (Ilmutuse 2:5) Ta võtab oma Püha Vaimu kogudusest ära ja annab teistele, kes seda hindavad.
Pole suuremat tõendit sellest, et need, kes on saanud suure valguse, ei hinda seda, kui see, et nad ei lase oma valgusel paista pimeduses olijatele, vaid pühendavad oma aja ja energia vormide ja tseremooniate täitmisele. − The Review and Herald, 16. juuli 1895.
In English