MÄLESTUSPÄEV, MIDA MÄLETADA

Kas sa oled kunagi mõne sünnipäeva või tähtpäeva ära unustanud? Mina olen, ja see võib olla väga piinlik. Loomulikult, mõningaid päevi me nii kergelt ei unusta: 24. veebruar, Eesti vabariigi sünnipäev ja 23. juuni, Võidupüha. Me kõik mäletame oma sünnipäeva. Mina sündisin tol nädalal, kui 1929. aastal börs kokku varises, ja kõik, kes olid piisavalt vanad, et seda mäletada, ei unusta neid kriisiaastaid iialgi. Kuid ühe sünnipäeva, mida meie Looja on käskinud meil meeles pidada, on paljud unustanud – meie Maa sünnipäeva. Peale maailma loomist kuue päevaga eraldas Kristus seitsmenda päeva loomise mälestuseks, meie Maa sünnipäevaks. Ta “õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle.”

Tänapäeval tähistatakse Ühendriikides Mälestuspäeva kõigi nende mälestuseks, kes on langenud sõjas oma kodumaa eest. Ja kuna Jeesus suri ristil, pole hingamispäev vaid meie loomise mälestusmärk, vaid ka mälestusmärk ristilöödud ja ülestõusnud Päästja poolt meie olemuse uuestiloomisele.

Kristus lõi maailma ja Ta loob patused inimesed uueks Kolgatal toodud lunastuse läbi. Tema, kes lennutas maailmad oma kohtadele, on seesama, kes suri ristil sinu ja minu eest. Loomise Kristus on Kolgata Kristus. Iga seitsmes päev on eriline päev, mille Ta õnnistas ja pühitses. Meie maailma sünnipäev on mälestuspäev Kristusele nii meie Looja kui Päästjana.

Saatan on püüdnud hävitada arusaama Jeesusest kui Loojast ja Päästjast. Miks? Sest “hingamispäev on seatud inimese jaoks” (Mk 2:27) ja Saatan ei taha, et inimesed saaksid neid õnnistusi, mida meie Looja ja Lunastaja annab neile, kes Teda hingamispäeval ustavalt meeles peavad. Kuna Kristus “õnnistas hingamispäeva” oma erilise kohaloluga, on hingamispäeva tähistamine ülesehitav kogemus. Need, kes soovivad tõeliselt Jeesusega sõbrustada, peavad Tema püha päeva meeles. Jeesuse austamine Tema pühal puhkepäeval toob piiramatuid õnnistusi.

H. M. S. Richards, Jr.