Jumala laps

Avaldatud 27.3.2026, rubriik Päeva sõna

„Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks ja need me olemegi.“ 1Jh 3:1

Mida tähendab olla Jumala laps? Kõigepealt tähendab see olla uuesti sündinud Vaimust. Paulus ütleb kirjas roomlastele, et „kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed“ (Rm 8:14). Oma loomu poolest olime me viha lapsed nagu teisedki (Ef 2:3), kes elavad ilma Jumalata. Meil ei ole oma inimlikus päritolus mingit erilist geeni, mis teeks meid Jumala lasteks. See on vaid Jumala suur arm ja armastus, et Ta meid on oma perekonda vastu võtnud, võib öelda – lapsendanud. See eesõigus – lapseõigus – on tulnud meile Jeesuse Kristuse kaudu (Ef 1:4–6). Tema elu ja surm meie eest on andnud meile võimaluse saada Jumala lasteks. Johannes ütleb, et kõigile, kes Kristuse vastu võtsid, andis Jumal meelevalla saada Jumala lasteks, kes usuvad Tema nimesse (Jh 1:12).

Teiseks: Jumala laps olla tähendab olla Jumala sarnane. Kui siia maailma sünnib laps, siis vaadatakse ja arutatakse tihti, kelle nägu ta võiks olla – kelle silmad, nina, suu... Lapse näojooned muutuvad ajaga, kuid teatud sarnasus oma vanematega, vanavanematega jääb. Üldiselt ei pea lapsed vanemate moodi olemiseks mingeid jõupingutusi tegema; piisab sellest, et nad on sündinud ja kasvanud selles perekonnas. Olles Jumala lapsed siin maailmas, mis ei ole meie päriskodu, ei tule meie sarnasus oma taevase Isaga nii lihtsalt. Paulus õhutab meid: „Võtke nüüd Jumal eeskujuks nagu armastatud lapsed.“ (Ef 5:1) Me saame järgida Jumala eeskuju, kui loeme Piiblit – Tema Sõna, kui vaatleme Tema kätetööd looduses, kui suhtleme Temaga palves ja kiitus­lauludes, kui võtame aega kaasinimeste jaoks, et neid toetada ja nende võitlustes aidata. Kõige selle kaudu muutume päev-päevalt oma Isaga sarnasemaks.

Lõpuks tähendab Jumala lapseks olemine olla Jumala pärija. „Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad.“ (Rm 8:17) Selles elus siin maailmas võib tulla ette olukordi, kus vennad-õed sõdivad üksteisega pärandi pärast, mis on kaduv ja mille nad peavad kord maha jätma, kui nende aeg siin täis saab. Kuid Jumal on valmistanud meile kadumatu pärandi – kodu uueksloodud maal. Seal on ruumi kõigile! Paulus ütleb koguni, et tema arvates ei vääri nüüdse aja kannatused tulevase kirkuse kõrval mainimist (Rm 8:18).

Tänu Sulle, Jumal, et oled meid võtnud oma lasteks! Aita meil alati jääda Sinu perekonda!

Alla Nõmmik

Jaga Facebookis