Siin leiame üllatustest tulvil kirjakoha. Esimene neist on fakt, et juudi juhid on need, kellel on meeles Jeesuse tõotus pärast surma üles tõusta. Jüngrid olid selle ettekuulutuse täiesti tähelepanuta jätnud, kuigi Jeesus ise oli neile korduvalt rääkinud, et Ta sureb ja äratatakse üles (vt Mt 16:21; 17:23; 20:19; 12:40).
See, mille nemad unustasid ja mida nad ilmselt tegelikult ei kuulanudki, oli meeles juudi juhtidel, kuigi nad ei uskunud selle toimumist. Nad kartsid hoopis, et jüngrid varastavad surnukeha ära ja väidavad, et Jeesus on üles tõusnud. Sel juhul oleks nende vale Jeesuse ülestõusmise kohta hullem kui vale, et Ta oli Messias.
Kirjakoha teine suur üllatus on see, juudi juhid olid niivõrd mures selle võimaluse pärast ja potentsiaalse kriisi pärast, et nad tegid ennekuulmatu sammu ja rikkusid enda äärmiselt rangeid hingamispäevaseadusi, külastades oma pühal päeval Pilaatust (ebapuhast paganat), et nõuda Jeesuse haua valvamist. See tavapärase tegevuse rikkumine näitab, kui sügav oli nende hirm, et surnud mehe jüngrid korraldavad pettuse. Juudi valitsev kiht oli valmis tegema mida iganes, et Jeesuse probleem lõpetada.
Pilaatuse pea pidi küll neist sündmustest ringi käima. Kuid oletatavasti kogu asjast tüdinuna on maavalitseja nõus tülikate juhtidega koostööd tegema, sest kui ta seda ei tee ja surnukeha on kolmandal päeval kadunud, siis see probleem ei lõpegi. Nii annab ta juudi juhtidele valvesalga, kes pitseerib hauakambri ja valvab selle juures.
Aga niisuguste ettevaatusabinõudega, viitab Leon Morris, tegid juudi juhid „rohkem, kui nad arvata oskasid. Nad tagasi selle, et kui Jeesus õigel ajal surnuist üles tõuseb, ei ole mingi rumal jutt surnukeha varastavatest jüngritest võimalik. Vaenlase ettevaatusabinõud rõhutavad tema ülestõusmise tõde.“
Jumala ettenägevuse imed on tõepoolest kummalised. Jumal võib kasutada ükskõik keda ja ükskõik mida, et viia täide oma eesmärgid maa ajaloo areenil.
In English