ÜKS VÄIKE SAMM JUMALA JAOKS

1969. a 20. juulil istusime Malaisia kuurordis Golden Sands [Kuldsed Liivad] ühe kauplus ees õlgmatil ja jälgisime, kuidas Neil Armstrong astus maha kuukulgurist “Eagle” [Kotkas] ning temast sai esimene inimene, kes käis Kuul. Meie kõrval istuvad malailased hakkasid arutlema, kuidas selline film on tehtud. Teiste külaelanike lisandudes läks lahti elav diskussioon. Nad ei suutnud uskuda, et olid näinud tõelist Kuu pinda ja et inimesed tõepoolest käisid selle peal.

Kui Armstrong samm-sammult Kuu pinnal hüples, kuulsime 240 000 miili kaugusel Malaisias, kuidas ta ütles: “See on väike samm inimese jaoks, kuid tohutu samm inimkonnale.” Neil Armstrongi ja Edwin Buzz Aldrini jaoks oli Kuu pinna uurimine kindlasti “tohutu samm inimkonnale.” Kuid see hetk kahaneb tähtsusetuks, kui see kõrvutada Jeesuse teoga loomisel, kui kõik tekkis Tema läbi. Jeesus mitte ainult ei olnud olemas enne loendamatuid universumeid, mis koosnevat miljarditest päikestest ja maailmadest, vaid need kõik on veel Tema loodud.

Pärast seda, kui Jeesus oli teinud meie pisikese maailma ja Aadam, esimene inimene, selle peal käis, oleks Aadam võinud samuti hüüda: “See on üks väike samm Jumala jaoks, kuid tohutu samm inimkonnale!”

Kui Aadam ja Eeva patustasid, siis meie Looja “sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.” Me võime nüüd rõõmustada, et Jeesus tuli inimesena meie maailma, et surra meie asemel ning hüüda siis taevasse: “See on üks tohutu samm Jumala jaoks ja tohutu hüpe inimkonnale!”

Daniel R. Guild