Minu jaoks on märkimisväärselt kerge palvetada oma naise ja laste eest. Nad on minu jaoks planeedi kõige väärtuslikumad inimesed. Kerge on palvetada ka sõprade ja töökaaslaste eest – need on inimesed, kelle seltskonda ma naudin. Kuid Kristuse tee ei ole kerge tee; Ta esitab oma järelkäijatele nõudmisi, mis ei ole nii lihtsad nagu tänapäeva eduevangeelium sind uskuma tahab panna.
Jeesus palub unustada ennast ja võtta rist. Ta palub pidada teisi endast väärtuslikumaks. Ja siis palub Ta palvetada mitte lihtsalt pereliikmete, sõprade ja võõraste eest, vaid nende eest, „kes teid taga kiusavad“.
Päris raske korraldus. Kuidas palvetada kellegi eest, kes sulle isegi ei meeldi? Kellegi eest, kes tekitab sügavalt negatiivseid emotsioone, kui tema peale mõelda? Kellegi eest, kes tunneb rõõmu sulle mure või valu valmistamisest? Miks palub Jumal midagi sellist teha?
Vastus on Jeesuse sõnades: „Et te saaksite oma taevase Isa lasteks.“ Palve on midagi sügavamat kui lihtsalt oma mõtete edastamine Jumalale; see on üks peamisi meetodeid, mille abil Jumal tegelikult sind muudab. Võib-olla oled märganud, et mida enam veedad kellegagi aega, seda enam hakkad tema isikuomadusi peegeldama. Saada keegi riigi teise otsa elama ja üsna varsti hakkab ta rääkima aktsendiga, kuigi vaevumärgatavalt. Pelgalt kellegagi koosolemine muudab sind.
Palvetamine on Jumala lähedusse astumine, julgelt Tema troonisaali sisenemine (Kiri heebrealastele 4:16). Sihilikult Tema läheduses viibimine tähendab lubada Jumalal muuta oma iseloomu Kristuse omaga sarnasemaks. Ja sa märkad, et Kristus andis oma elu inimkonna eest mitte pärast seda, kui olime oma patust eluviisi parandanud, vaid siis, „kui me olime alles patused“ (Kiri roomlastele 5:8). Ristil palvetas Ta oma tagakiusajate eest: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!“ (Luuka 23:34)
Kui palvetad nende eest, kes sinu vastu eksivad, õpid sa Jeesuse moodi mõtlema ja Tema moodi maailma nägema. See osutub taevariigis hindamatuks oskuseks.
In English