Rõõmusõnum Patmoselt

Pergamoni kogudus triivib kompromissidesse, ta ei kiirusta sin-na ettekavatsetult. Inimesed ei tõuse ühel hommikul üles ega ot-susta loobuda oma suhtest Jumalaga või muutuda täiesti ilmali-kuks. Kui kristlane muutub ilmalikuks, siis sellepärast, et ta on lubanud endal sinnapoole uudistama minna. Ehk nad ei palveta või ei pea isiklikku palvevõitlust nii palju kui varem. Võib-olla ei loe nad Piiblit ega ka teisi vaimulikke raamatuid nagu kunagi va-rem. Libisemine ilmalikkusesse on astmeline.

Kompromissi probleem on see, et inimesed vajuvad sellesse, mõistmata, mis parasjagu toimub. Kompromissid on populaarsed – see muudab kõik õnnelikuks ega tee kellelegi haiget. Kuid kompromiss häirib Jumalat. Ma peaksin seda viimast mõtet ilmselt selgitama. Lepitus ja kompromiss ei ole üks ja sama. Esimene on hea. Kuid kompromissi tagajärg ei ole vaimulik tervis.

Kompromissidega kaasnevad madalamad isiklikud mõõdu-puud. Inimesed ei lähe loomuldasa ülesmäge. Normaalne suun-dumus igas koguduses on minna madalamale, seada madalamaid standardeid ja anda järele doktriinaalses selguses. Kui inimesed ei soovi ujuda Pühakirja jõulise sõnumi toel vastuvoolu, hakkab ko-gudus vältimatult oma standardeid allapoole laskma – nagu Pergamon seda tegi.

Mis on Jeesuse lahendus kompromissile? Ta ei jäta mingit kaht-lust: paranda meelt! Kreekakeelne sõnavorm viitab sellele, et ka-hetsus on midagi, millega peab alustama. Pergamonlased ilmselt ei arva, et nad vajavad meeleparandust, kuid Jeesus teeb neile sel-geks, et valet sorti tolerants nõuab kahetsemist. Kui koguduse juhtkond ei astu vastuseisu inimestega, kes kogudust hävitavad, tuleb Tema ja „sõdib nende vastu oma suu mõõgaga”.

Abinõu kompromissialti vaimsuse vastu on kindel otsus. Ka-hetsemine tähendab oma elus totaalse kannapöörde tegemist, vaimuliku distsipliini uuendamist. See tähendab triivimise lõpe-tamist selle suunas, mis tundub hea ja mis tuleb loomulikult. Ka-hetsemine nõuab, et sa muutud oma vaimulikkuses kavatsusli-kuks, plaanides aega palve ja Sõna uurimise jaoks. See tähendab, et sa võtad oma elus aega sellele, mida Jumal tahab, et sa teeksid, nagu näiteks oma usu jagamine.

Pole oluline, mida sa oled teinud või kus olnud, kunagi ei ole liiga hilja kõike muuta.

Issand, ava mu silmad minu elu varjatud kompromissidele. Ma kutsun oma südamesse kahetsuse vaimu.