Matteuse evangeelium räägib õigusest, mis on enam kui lihtsalt Jumala ees õige olemine. See tähendab ka sarnasust Temaga iseloomu poolest. Seega, kuigi neljandas õndsakskiitmises on õigus ennekõike miski, mis tuleb vastu võtta usus Jumala tasuta armusse, ja mitte miski, mis tuleb saavutada, ei puudu siin saavutuse aspekt täielikult. Peavad ju õiged olema halastajad (viies õndsakskiitmine) ja puhtad südamelt (kuues).
Lühidalt öeldes on õigus, millega peavad saama täidetud need, kelle nälga ja janu kustutatakse, nii aktiivne kui ka passiivne õigus. Teisisõnu, see on nii pühitsusega seotud õigus kui ka õigeksmõistmisega seotud õigus.
Kristuse evangeelium päästab nii patu karistusest kui ka patu valitsevast väest meie igapäevaelus. Selle asemel, et oleksin vastik tagarääkija, tahab Jumal teha minust rahutegija. Himu asemel tahab Ta täita mu südame puhtusega. Iseka ja pisut (ja mitte nii väga pisut) alatu tegelase asemel tahab Ta muuta mind halastavaks kristlaseks. Lühidalt öeldes tahab Jumal, et meist igaüks muutuks iseloomult Tema sarnaseks.
Seega hõlmab sõna „õigus“ neljandas õndsakskiitmises õiguse mõlemat poolt. Jeesus lubab meile andeks anda meie patud ja puudused ning meid ümber kujundada oma näo järgi.
Kuid see transformatsioon – seda tuleb pidevalt rõhutada – ei ole meie iseenda muutmine. Vastupidi, Jumal täidab meid oma Püha Vaimuga, et me saaksime väe elada kristlikku elu.
Neljanda õndsakskiitmise sõnas „õigus“ peegelduvad nii Jumala andestav kui ka Tema jõudu andev arm. Mõlemad tulevad usu kaudu Jumalasse, kes armastas maailma sel määral, et andis oma ainusündinud Poja päästmaks abituid ja lootuse kaotanud inimlapsi.
Ülistagem Jumalat nende heade sõnumite eest!
In English