MEIE SUURIM KINK JEESUSELE

Ühel päeval enne jõule vaatas isa oma nelja lapse järele. Tema jaoks tähendas lapsehoidjaks olemine ajalehe lugemist sel ajal, kui lapsed maja segi pöörasid. Ta istus kabinetis ja luges parajasti jõulureklaame, kui koputus uksele kutsus ta jõulunäidendit vaatama. Ta jägnes 10-aastasele pojale elutuppa.

Klaveritooli jala juures kingakarbis oli riietesse mähitud põlev taskulamp. Isa märkas Joosepit, kes kandis hommikumantlit ja kepina mopi vart, ning Maarjat seismas kingakarbi juures. Järgmisel hetkel jooksis täie hooga tuppa kõige väiksem laps. Tema mõlema käe külge olid seotud padjapüürid. Käsi lehvitades kuulutas ta: “Ma olen ingel.”

Siis sisenes väike Ann. Isa tundis temas ära hommikumaa targa, sest ta kõndis ema kõrgetel kingadel nagu oleks kaameli seljas. Padja peal kandis ta kolme asja. Vaieldamatult kujutasid need kulda, viirukit ja mürri. Majesteetlikult üle toa lainetades kummardus ta taskulambile, siis Maarjale, Joosepile, inglile ja viimaks isale ning ütles: “Ma olen kõik kolm tarka. Ma toon kulda, siiru-viirulist ja muda. “ Ja näidend lõppeski.

Toogem meiegi täna oma and Jeesusele – toogem armastus, usk ja kuulekus. Mitte kulda, siiru-viirulist ega muda, vaid alistuv süda. Suurim kink, mida Jeesusele anda võime, oleme me ise. Pole oluline kui tähtsusetu on meie elu, oluline on puhas soov ja usutegu – need rõõmustavad Teda.

Kuid suurem kui ükski kink, mida meie Jumalale anda võime, on see, mille Tema on meile andnud – Tema õige elu ja surm meie pattude eest. Tema silmis oleme ületamatult väärtuslikud. Andes meile oma õiguse, teeb Ta meid “kallimaks puhtast kullast” (Js. 13:12). Ta tegi selle kingi, kui Ta lahkus taeva võrratust hiilgusest ja sündis Petlemmas. Kummardugem tänasel jõuluõhtul ja ülistagem Teda! HMSR