Seda vaatepilti ei kirjelda miski elavamalt kui lõik „Suurest võitlusest“: „Üle maavärisemise, välgusähvatuste ja äikesemürina kutsub Jumala Poja hääl magavad pühad haudadest välja. Ta vaatab õigete haudadele, tõstab käed taeva poole ja hüüab: „Ärgake, ärgake, teie, kes mullapõues magate, ja tõuske üles!“ Üle kogu maa kuulevad surnud seda häält ja ärkavad ellu. Kogu maa kajab suure rahvahulga sammudest. Inimesed kõigist rahvahõimudest, suguharudest, keeltest ja rahvastest tulevad välja surma vanglast, kaetud kadumatu auga ja hüüavad: „Surm, kus on sinu võit? Surm, kus on sinu astel?“ (1Kr 15:55) Ja elavad õiged ning ülestõusnud pühad ühendavad oma hääled kestvaks rõõmsaks võiduhüüdeks. ...
Surnud ärkavad elule igavese nooruse värskuses ja jõus. Alguses loodi inimene Jumala sarnaseks mitte ainult iseloomult, vaid ka kujult ja näojoontelt. Patt rikkus ja peaaegu et hävitas jumaliku kuju. Kristus tuli taastama seda, mis läks kaotsi. Ta muudab meie viletsa ihu oma aulise ihu sarnaseks. Surelik, rikutud inimene, kes sai rüvetatud patuga, muutub täiuslikuks, ilusaks ja surematuks. Kõik defektid ja moonutused jäävad hauda. Päästetud saavad tagasi elupuu juurde ammukaotatud Eedenis ning „kasvavad“ (Ml 4:2) seal oma täie kasvuni selle esialgses ilus ja aus. Viimasedki patuneeduse jäljed kõrvaldatakse ning Kristuse ustavad ilmuvad „Issanda, meie Jumala ilus“, peegeldades oma Issanda täiuslikku kuju. Oo, imeline lunastus, millest nii kaua on räägitud, mida nii kaua on loodetud, millest mõtiskletud innukas ootuses, kuid mida kunagi täiesti ei mõistetud!“ (orig lk 644, 645)
Mõni võib rääkida surematust hingest, kuid Piibel väljendab selgelt, et surematus on and, mis antakse Kristuse teisel tulekul. Seniajani magavad surnud hauas. Aga kui Jeesus tuleb tagasi, viib Ta lõpule täieliku võidu surma üle nende ülesäratamisega, kes on Tema vastu võtnud. Ta muudab nende ihu ja annab surematuse. Niisugune on nende võit, kes järgivad Teda, kel on surma ja surmavalla võtmed (Ilm 1:18).
In English