Halastus voolaku nagu vesi ja arm nagu kuivamatu jõgi! II

Paulus rääkis „Kristuse saladustest, mida muistsete põlvede aegu ei antud teada inimlastele nii, nagu see nüüd on ilmutatud Tema pühadele apostlitele ja prohvetitele Vaimus” ning ütles, et „nii saab nüüd Jumala mitmekülgne tarkus teatavaks koguduse kaudu” (Ef 3:5). Tõde, et Jumal halastab inimeste peale, peaks avalduma koguduse elus ja teenistuses! See oli Jumala plaan, et kogudus pidi saama rajatud halastuse põhimõttele ning olema sellest kantud!

Käisin kunagi ühe koguduse aastapäeva jumalateenistusel. Minu ees istus üks noor ema oma väikese lapsega. See laps tegi häält (on võimatu, et lapsed häält ei tee)! Emast ja lapsest eespool istusid vanemad daamid, kes olid väga innustunud aastapäevast ja sellega kaasnevast. Jutluse ajal hakkas laps natuke kõvemini häälitsema ja korraga ei pidanud üks vanemapoolne naisterahvas enam vastu ning karjus vihaselt üle terve kiriku: „Viige see laps siit välja!” Sellele järgnes segadus. Oli ta nüüd mehelik naine või naiselik mees, igatahes oli juhtunu suurepärane näide valele alusele rajatud jumalateenistusest ja lausa täiuslik antireklaam kogudusele.

Jeesus ütles kord: „Kui te oleksite mõistnud, mida tähendab: ma ei taha ohvrit, vaid halastust, siis te ei oleks mõistnud hukka süütuid!” (Mt 12:7). Tõde on selles, et alati kui need kaks – ohver ja halastus – tasakaalust välja lähevad, mõistetakse hukka süütud!

Siit küsimus: Millele on rajatud sinu Jumala teenimine – kas ohvrile või halastusele? Kui see on rajatud ohvrile, siis on selles rohkem välist hiilgust ja au kui sisemist väärtust. Taoline teenistus oli variseridel. Kui jumalateenistus on aga rajatud halastusele, siis avaldub selles jumalik hingedevõitmise plaan. Ja nii on kristlaste teenistus kõige paremini vajadustele suunatud teenistus maailmas! Halastust ja armu vajavad meie ümber elavad inimesed kõige enam!

Prohvet Aamose raamatus on sõnum neile, kes igatsevad Issanda päeva – eriliselt lõpuaja kogudusele! Jumal ütleb: „Häda neile, kes igatsevad Issanda päeva! Milleks teile Issanda päev? See on pimedus, aga mitte valgus. … See on sünge ja sel pole sära. Ma olen teie pühadest nördinud, ma põlgan neid ja ma ei salli teie koosolekute lõhna. Sest kuigi te toote mulle oma põletus- ja roaohvreid, ei ole mul neist hea meel ja ma ei vaatagi teie rasvase tänuohvri peale. Saada ära mu eest oma laulude kära, ma ei taha kuulda su naablite mängu! Aga õigus voolaku nagu vesi ja õiglus nagu kuivamatu jõgi!” (Am 5:18jj).

Selle teksti viimase lause võib ümber sõnastada ja esitada loosungina: „Aga halastus voolaku nagu vesi ja arm nagu kuivamatu jõgi!”

Ergo Naab