Lepingu märk

Oli 14. juuli 1987. Ma läksin lastehaiglasse öisesse vahetusse tööle. Palusin teel tööle Jumalalt järgmiseks päevaks päikest ja sooja ilma – oli see ju minu ristimise päev. Mind ja veel nelja inimest pidi ristitama vabas looduses merevees. Kui ma hommikul õue vaatasin, oli väljas aga hoopis tugev tuul ja ilm paistis olevat päris jahe. Esimene mõte oli, et Jumal ei kuulnud minu palvet ilma pärast. Kui me mere äärde jõudsime, hakkas kõigele lisaks ka vihma sadama. Lauljad, kes olid tulnud randa laulma ja palvetama, olid kõik vihmamantlites ja vihmavarjudega.

Me riietusime valgetesse riietesse ja astusime ujumissilda mööda vee poole. Vihmasadu oli tugev ja me olime juba enne vette jõudmist märjad. Pastor juba ootas meid ja kui me hakkasime temaga koos vette minema, kerkis mere kohalt kõrgele suur pilv, samal ajal hakkas päike paistma ja me kõik nägime pilve taustal vikerkaart. Issand oli meile armuline ja näitas meile oma lepingumärki – vikerkaart. Üks armas vanapapi, kes tänaseks on juba puhkama läinud, ütles selle peale: „Elu ongi selline, et vihma ja päikest on vaheldumisi.” Minul aga oli tänu südames, et ilm oli pilves ja vihmane, sest ilusa ja päikesepaistelise ilmaga ei oleks me kuidagi kaunist Jumala lepingutõotuse märki näha saanud. Tänu Jumalale, et Tema teab, kuidas meid kinnitada.

Sellele on nii tore mõelda, et mina olin tegemas oma lepingut Jumalaga ja Jumal pani pilvedesse vikerkaare, öeldes sellega, et Tema mõtleb oma lepingu peale meiega. Vikerkaar pilvisel päeval räägib Jumala kohalolekust. Meie elus võib olla pilvine päev ka siis, kui väljas paistab päike. Hoiame siis meeles, et pole olemas nii paksu pilve, mis suudaks meid Jumala silma eest varjata ja kuigi me alati ei näe pilvedes vikerkaart, on meil eesõigus uskuda Temasse, kelle trooni üle on alati vikerkaar – Tema lepingu tähis meiega. Selle lepingu meiega Ta on pitseerinud oma verega ja see tähendab, et me oleme Talle kallid. Julgustagu see igat Jumala last sellel algaval päeval.

Anne Männiste