Õiglases meelepahas seadis Jeesus end sisse templiõue „ega lubanud, et keegi kannaks asju läbi pühakoja“ (salm 16). Kas suudad ette kujutada Jeesust, käsi üles tõstetud, keelamas inimestel kanda asju läbi templiõuede? Vana Jeruusalemma kaardid heidavad toimuvale valgust. Õlimäe ja linna vahele oli loodud otsetee, mis läks läbi paganate eesõue. Kui see marsruut ei olnud saadaval, pidid kaupmehed käima ümber templi, mis oli parajalt suur ehitis.
Pärast viigipuu needmist (Markuse 11:12−14, vt eilset osa) läks Jeesus templisse. Seekord oli vagaduse välimusega varjatud pettumus Talle liig. Ainsas jõudemonstratsioonis kogu oma avaliku töö jooksul Jeesus „läks pühakotta ning hakkas välja ajama neid, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid ega lubanud, et keegi kannaks asju läbi pühakoja.“ (salmid 15, 16) Kõik olid rabatud! Tundub, et kuni umbes aastani 30 asusid ohvriloomade turud Õlimäel ning nad olid juudi valitseva grupi kontrolli all. Kuid umbes sel ajal olid ülempreestrid andnud loa seada turud üles templi eesõue, luues nii võistlusliku äriõhustiku. Jeesus ajas välja kõik, kes ostsid ja müüsid, samuti rahavahetajad. See koht, mille Jumal oli määranud oma armu ilmutamiseks ja rusutute vastuvõtmiseks, oli muutunud pühadust teotavaks, enesekeskseks, ebaausaks, uhkeks ja äriliseks institutsiooniks. Ülim jumalateotus on tühi, enesega rahulolev, silmakirjalik religioosne süsteem, mis paistab jumalakartlik. Ja Tema autoriteet võttis selle üle. Tema jüngritele meenus, et on kirjutatud: „Kiivus sinu koja pärast neelab mu ära.“ (Johannese 2:17) Kujuta lihtsalt ette lapsevanemat oma lapsi kaitsmas ja saad pildist aru. Jumal kaitseb alati rõhutuid!
Minu vastus:
In English