Jumal on andnud emale töö, et ta kasvataks oma lapsed üles Issanda õpetuses. Jumala armastus ja kartus peaks alati olema nende õrnades meeltes. Kui nende vigu parandatakse, siis tuleb neile õpetada, et nad mõistaksid, et neid manitseb Jumal ja et Ta pole rahul pettuse, ustavusetuse ja patustamisega. Nii võivad laste meeled olla ühenduses Jumalaga, nii et kõik, mida nad teevad ja räägivad, on Jumalale auks, ja aastate pärast ei ole nad nagu pilliroog tuules, mis pidevalt kõigub kalduvuste ja kohustuste vahel.
Kui õrnas eas laste meeled täidetakse meeldivate kujutistega tõest, puhtusest ja headusest, kujuneb puhas ja õilis maitsemeel ning nende kujutlusvõime ei lase end kergesti rikkuda ega rüvetada. Samas vastupidise teguviisi korral, kui vanemate meeltes on pidevalt labased pildid, kui nende vestlus käib ebameeldivate iseloomujoonte üle, kui nad kujundavad harjumuse kaevelda teiste eluviisi üle, siis õpivad lapsed põlastavate sõnade ja väljenduste õppetunnid ning järgivad hukatuslikku eeskuju. Halvad mõjud ripuvad neil hilisemas elus küljes nagu pidalitõveplekid.
Hoolika, jumalakartliku ema varases lapsepõlves külvatud seemned kasvavad õiguse puudeks, mis õitsevad ja kannavad vilja ning jumalakartliku isa õpetuse ja eeskujuga antud õppetunnid − nagu Joosepi puhul − annavad peagi rikkaliku saagi.
Kas vanemad vaataksid üle oma töö oma laste kasvatamisel ja õpetamisel ning kaaluksid, kas nad on täitnud oma kohust lootuses ja usus, et neist lastest võivad saada Issanda Jeesuse päeva rõõmupärjad? Kas nad on oma laste heaolu nimel niimoodi töötanud, et Jeesus saab taevast alla vaadata ja oma Vaimu anniga nende pingutusi pühitseda? Vanemad, te võite oma lapsi valmistada selles elus võimalikult kasulik olema ja lõpuks tulevasest aust osa saama. − Good Health, 1. jaanuar 1880.
In English