Isegi John Lennon unistas taevast, enne kui ta suri New Yorgi külmal kõnniteel vereloigus. Mõned kuud enne traagilist kuulitabamust kirjutas, komponeeris ja laulis Lennon laulu, mis sai tema kõige populaarsemaks soololooks – „Sa kujutle” (eestikeelsed sõnad H. Karmo). Kas sa kuuled teose ridade vahelt igatsevat soovi taeva järele maa peal? „Kui vikerkaare taga / meil puuduks paradiis, / sa kujutle – ei keegi / põrgut kardaks siis! / Ja inimlapsed kõikjal / vabalt tunneks end. / Kui poleks üldse riike, / kui usk ja relvad kaoks, / sa kujutle, siis surmgi / peaks küsima – misjaoks? / Ja inimlapsed kõikjal / rahus teeksid tööd. / On ehk see vaid mu unelm, / aga üksi ma ei jää, / ma tean, et aeg kord tuleb – / kogu maailm liidab käed.”
Kui John Lennon oleks ainult teadnud, et taevas maa peal, millest ta oli unistanud, oli tegelikult juba kaua aega tagasi tõotatud. Meie tänases tekstis ütleb Jumal, et ka Jumal on igatsenud kaua seda, mida Lennon nii igatsevalt soovis – tuliuut maailma, kus vanad asjad on igavesest ajast igavesti kadunud. Aamen.
Aga kas sa panid tähele, et uus maa, millest Jumal kuulutab, on nii uus, et „enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tule meeldegi”? Uurisin kord Piiblit ühe mehega, kes luges seda teksti ja tahtis teada, miks kavatseb Jumal kõigi mälu tühjendada. Kuid tegelikult kasutab Jesaja kõnekujundit, mida teeb Jeremija mõned leheküljed hiljem, kui ta kirjutab: „See [ei ole] meeleski, sellele ei mõelda, sellest ei tunta puudust.” (Jr 3:16)
Teisisõnu, kui Jumal taasloob uue taeva ja uue maa koos uue ühiskonnaga, ei laula enam keegi igatsevalt Lennoni soovile vastupidisest soovist: „Kujutle, kui oleks vähk − see on lihtne, kui sa proovid. Kujutle, et on mõrvad ja vägistamine ja salajased röövid. Kujutle, et on rohkem tapmisi, sõdu, surnukambreid ja kohtusaale. On ehk see vaid mu unelm, aga üksi ma ei jää. Ma loodan, et kunagi tuleb aeg, mil maailm on laostatud.”
Sellest vanast haigest, igerikust, vigasest, surnud maast ei tunne keegi kunagi puudust, seda ei meenuta keegi igatsevalt! Me oleme Jumalaga koos rikkumata uues looduses, nii äärmiselt, nii sügavalt liigutatud, et ükski Jumala lunastatud sõber ei kujuta isegi ette, et ta läheks Jeesuse juurde ja küsiks, kas me võiks korrata nurjatut vastuhakku, mis tõi Talle armid. Kas sa suudad seda ette kujutada!
In English