Populaarse evangelisti Dan Bentzingeri eeskuju järgides andsin oma esimesele GPS-seadmele nime. Fakt, et ta rääkis minuga juhiseid andes näis nõudvat nime omamist. Kuna mul ei ole eriti andi asjade nimetamiseks, võtsin lihtsalt üle Dani GPS-i nime Jill. Tunnistan, et mul on olnud Jilliga vestlusi ja lausa vaidlusi. „Miks sa varem ei käskinud rida vahetada, Jill?“ Tunnistan varmalt, et olen temaga nii sageli rääkinud, et praeguseks on iga maailma arvutihääl tema. Võite nimetada iPhone’i häält Siriks, aga minu jaoks on ta Jill.
Mäletan selgesti esimest korda, kui Jill mind alt vedas. Meie perele meeldib pööraselt Tai toit ning ma kuulsin, et olevat avatud uus restoran. Toksisin selle nime oma GPS-seadmesse ja Jill hakkas mind juhtima selle poole, mille lootsin olevat kulinaarse seikluse. Kui Jill lõpuks ütles: „Saabusite paremal asuvasse sihtkohta,“ avastasin end tühja põllu keskelt raudteerööbastel kõõlumas.
Mõne nädala pärast, kui üritasin üht kirikut leida, juhtis Jill mind eraklubi südamesse. Proovisin valvuriputkas olevale mehele selgitada, et tema väravate taga peab olema kirik, kuna Jill oli nii öelnud. Mees kinnitas − kasutades kõnepruuki, mis näitas, et ka tema peaks kirikut otsima −, et seal polnud mingit kirikut ja soovitas mul lahkelt oma autol otsa ringi pöörata.
Jillil oli midagi viga. Järgmise mõne nädala jooksul juhtis ta mind järjekindlalt vales suunas ja lõpuks pidin ta välja vahetama. Nii on lühidalt lugu meie patuse südamega. See on joondanud oma huvid langenud inglite omadega ja juhib meid pidevalt vales suunas. Ainus lootus on lubada Jumalal meid juhtiv süsteem asendada sellega, mis tõmbab meid hoopis Tema suunas. See ei tähenda, nagu ei teeks me enam kunagi ühtegi viga ega peaks siinpool taevast ühtki pettumust taluma; see tähendab lihtsalt, et nüüd on meil süda, mis tõmbab meid pidevalt õiges suunas.
In English