Meile võib tunduda imeline, et Kristus ilmutas end Johannesele sellisena nagu Ta on, ja kummaline, et Ta niimoodi koguduste poole pöördus. Aga peame meeles pidama, et kogudus, kuigi nõrk ja puudulik, on Kristuse ülima hoolitsuse objekt. Ta valvab koguduse üle pidevalt õrna hoolega ja kinnitab kogudust oma Püha Vaimuga. Kas meie kui Tema koguduse liikmed laseme Tal oma mõistust mõjutada ja meie kaudu oma au ilmutada? Kas paneme tähele sõnumeid, mille Ta kogudusele suunas? Otsustagem olla nende hulgas, kes võtavad Ta Tema tulekul rõõmuga vastu, mitte nende hulgas, kes „halisevad tema pärast“ (Ilmutuse 1:7). Kindlustagem oma lunastus sellega, et kuuletume sõnumitele, mille Ta oma kogudusele annab.
Kristus annab kogudusele lohutavad sõnad: „Et sa oled hoidnud minu ootamise sõna, siis hoian ka mina sind läbikatsumistunni eest, mis on tulemas kogu ilmamaa peale, et katsuda läbi ilmamaal elavaid. Ma tulen varsti. Pea kinni, mis sul on, et ükski sinu pärga ei võtaks! Kes võidab, selle teen ma sambaks oma Jumala templis ja enam iialgi ei lähe ta sealt välja, ning ma kirjutan tema peale oma Jumala nime ja oma Jumala linna, uue Jeruusalemma nime, mis tuleb maha taevast minu Jumala juurest, ning oma uue nime.“ (Ilmutuse 3:10−12)
Püüelgem selle nimel, et pääseda kindlasti Issanda kuningriiki. Uurigem hoolikalt evangeeliumi, mida Kristus tuli isiklikult Johannesele Patmose saarel esitama; evangeeliumi, mille kohta on öeldud: „Jeesuse Kristuse ilmutus, mille Jumal temale on andnud, et ta näitaks oma sulastele, mis peatselt peab sündima.“ (Ilmutuse 1:1) Pidagem alati meeles, et „õnnis on see, kes loeb, ning need, kes kuulavad neid ennustuse sõnu ja hoiavad tallel, mis sellesse on kirjutatud, sest aeg on lähedal“ (salm 3). − Signs of the Times, 4. veebruar 1903.
In English