Neis salmides on Piibli kõige värvikam taevassevõtmise kirjeldus. Paulus kirjutab: „Pärast kistakse meid, kes oleme üle jäänud elama, ühtviisi koos nendega [surnuist ülesäratatutega] pilvedes üles õhku Issandale vastu.“
Sõna, mida lähemalt uurime, on „kistakse“. Selle tõlke aluseks olev kreekakeelne sõna tähendab „kinni haarama“, „ära näpsama“, „kiirustavalt transportima“. Nii et kui Paulus räägib lõpuaja taevassevõtmisest, mõtleb ta sündmust, kus Jumala rahvas „transporditakse kiirustavalt“ ehk kistakse Jeesuse teisel tulekul vastu Talle, kes tuleb taevapilvedel.
Salmi 17 silmas pidades pole ime, et kristlastele meeldib taevassevõtmisest rääkida. Kuid kujutlematu on see, nagu mõned on järeldanud, et see oleks salajane.
Paulus räägib, kui salajane see on. Esiteks seob ta taevassevõtmise Kristuse teise tulekuga. See tähendab, taevassevõtmine toimub samal ajal, kui Jeesus tagasi tuleb. Ja kui salajane on Tema tulemine? Jeesuse enda sõnul on see sama nähtav kui üle taeva sähvatav välk (Mt 24:27). Ja Ilmutusraamatus on öeldud, et kui Ta tuleb tagasi, siis „iga silm saab teda näha“ (Ilm 1:7).
Paulus täiendab seda salajasuse puudumist veelgi: „Issand ise tuleb sõjahüüu, peaingli hääle ja Jumala pasuna saatel alla taevast.“ (1Ts 4:16) kogu sellel müral ja hüüetel ja võidukal pasunahelil on seesugune mõju, et äratab need, kes hauas magavad. Jeesuse tulek on nii kuuldav kui ka nähtav.
Taevassevõtmine ja Jeesuse teine tulek on salajasele vastupidised. Nendega kaasnevad võimsad hüüded, peaingli hääl, pasunahelid (salm 16), taevane paraad, mis on sama nähtav nagu välgusähvatus taevas (Mt 24:27). See on midagi nii laiaulatuslikku, et iga silm näeb seda (Ilm 1:7). Kogu maailmas avanevad hauad ning surnud, kes on võtnud vastu Jeesuse oma Issandana, tõusevad üles (1Ts 4:16; 1Kr 15:52).
Tundub, et see mitte just eriti salajane taevassevõtmine on tõepoolest maailma suurim vaatemäng. Ma ootan seda päeva kogu südamest!
In English