Meie perel on tava, et igal aastal jõulude aegu autoga sõites loendame akendel olevaid advendiküünlaid ... et kes neid tulukestekandjaid rohkem saab...
Jõulud toovad otsekui tähed maa peale. Väikesed eredad tuled sädelevad akendel olevais jõuluküünaldes ja puude okstel; räästaservades ja trepikäsipuudel, ümbritsevad uksi ja aiamajakesi.
Miks? Milleks meile nii palju tuld ja tulukesi? Miks püüame pühadeaega pisikeste tulekribalatega valgemaks muuta? Jah, eks ka selle pärast, et on pime, kuid... novembri porised ööd on ju sama pimedad? Ja pimeduse vastu oleks ju hoopis tõhusam suur prožektor, lamp või võimas latern?
Võib-olla on asi hoopis selles, et advendiaeg ja jõulud on aeg, mil tundub, otsekui sirutuks Taevas maale eriliselt lähedale. See, mis muidu oleks justkui nii kaugel ja kõrgel, on korraga siinsamas ja lähedal.
Tulukesed on kui tähed – kui Taevase Isa silmad, mida me nii väga meid toetama, kaitsma ja juhtima vajame.
Anne Vahtramäe
In English