Otsustanud anda

Armas kaaskristlane ja lugeja! Mis äratas sind täna uuele päevale? Oli see aknast paistev päikesekiir või äratuskell, lapse nutt või harjumuspärase aja „kukkumine”?

Meenutan täna üht enda aastatetagust ärkamist. Olime kammerkooriga kontsertreisil Soomes. Aastaarv oli veel selline, et Eesti ja Soome olid kui öö ja päev. Soomlaste hoiaku võiks kokku võtta sõnaga „andmine”. Anti kõike. Eeskätt hoolimist, aga mitte ainult. Kel miskit mitu, andis ülearuse ära. Võimalusel pakuti ka raha.

Kahenädalase reisi lõpupoole ööbisime õega ühe noore pere juures. Magama saime hilja, hommikul tuli aga vara tõusta. Ent seekord oli hommik üllatuslik: pere ema ja isa äratasid meid kahehäälse kitarrisaatelise lauluga – ise olid nii õnnelikud, et lausa särasid.

Ehk tahtsid nemadki meile midagi anda? Aga nad olid noored, kodu tilluke ja lihtne, endalgi veel palju puudu ja vajaka. Siiski, nad olid otsustanud, et nad tahavad meile midagi kaasa anda. Nende peres oli mitu väikest last, päev oli olnud väsitav ja vaevalt et öögi neile vaid rahu ja vaikust pakkus. Kõigele sellele vaatamata otsustasid nad meist varem üles tõusta. Ehk panid kellagi tirisema? See oli nende võimalus ja nad ei jätnud seda kasutamata.

Astusime uude päeva, tundes end selle pere suurekssirgunud lastena. Meil polnud vaja enam mähkmeid vahetada ega toitu lusikaga suhu pista. Teisalt ei olnud „vanematel” võimalik meid üle külvata ka pudi-padi ega rahaga, mida igatsevad tihti suured lapsed. Aga me lahkusime sealt kindlustundega, teades, et Jumal on see, kes rahuldab eelseisva päeva vajadused ja näeb kaugemalegi veel.

Armas sõber! Enne selle maailma loomist otsustas Jumal, et Ta tahab igal juhul ilmutada meile oma armastust. See oli Tema võimalus. Ja kui see osutus vajalikuks, tegi Ta seda, loobudes oma jumalikkusest. Ta on otsustanud täita ka täna sinu armastuseaku. Aga mitte ainult. Tema tõesti saab täita kõik sinu vajadused. Tänasesse päeva tahab Ta sind teele saata selle kindlustundega.

Kaja Võlma