Halastus voolaku nagu vesi ja arm nagu kuivamatu jõgi! I

Avaldatud 23.10.2011, rubriik Päeva sõna

„Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest” (2Ms 34:6).

Halastus on tähtsaim aspekt meie Jumala iseloomus! Halastus ja arm on mõisted, mis on ka iseloomulikud sõnumile, mida me kuulutame. Halastus on aga arvatavasti ka see, mis teeb meie kuulutuse nii eriliseks ja mis eristab – vähemasti peaks eristama – kristlasi maailmast.

Üldiselt tundub, et maailmas väärtustatakse maskuliinsust rohkem kui feminiinsust. Enamasti on nõnda olnud, et karmi ja robustse käitumisega isik on tugev ning positiivne kuju. Mehisust ja vaprust on tihti peetud just selliseks nähtuseks, mis vastandub armulikkusele. Naiselikkusega seonduvad halastus, arm ja õrnus justkui rohkem. Ehk on siin ka põhjus, miks see siis on nõnda, et enamuse kõikide maailma koguduste liikmeskonnast moodustavad õrnema soo esindajad. Meeste hormonaalne tase on kõrgem kui naistel ning seetõttu on nad juba oma loomult agressiivsemad ja ehk ka armusõnumile resistentsemad. Kas on see patu tagajärg? Kas naised võivad olla oma jumalanäolisuse vähem kaotanud kui mehed? Ma ei räägi siin igas reeglis esinevatest eranditest. Igatahes, kui uurin Jeesuse elu evangeeliumides, siis täheldan küll Tema juures selliseid väärtusi, mis suures osas on esindatud naiste juures rohkem kui meeste juures!

Mis kasu on sellest, kui keegi ütleb enda midagi olevat ega kinnita oma sõnu tegudega?! Mis oleks aidanud, kui Jumal oleks lihtsalt öelnud Moosesele, et on halastaja, kuid poleks oma iseloomu ilmutanud? Sel ajal, kui Jumala sõnad Moosese kõrvu jõudsid, oli Ta juba ennast hakanud inimestele tegudes avalikustama. Meie, kes me elame 3000 aastat hiljem, võime avastada Piiblis terve ajaloo, mille jooksul jumalik valgus kasvab ja jõuab täiuseni Kolgatal. Jumala halastus ja arm saab täiuslikult ilmutatud, mitte ainult sõnas, vaid teos – Jeesuse elus ja ristisurmas! Kolgatale vaadates ei näe me maskuliinset Jumalat! Tegelikult ei näe me seal ka feminiinset Jumalat! Mehelikkus ja naiselikkus kaotavad seal oma tähenduse! Esile tõusevad ainult mõisted: halastus, arm ja tõde! Jumala ilmutus väljus seal inimlikest kategooriatest. Imeliselt tõdeneb see fakt Rooma väeülema sõnades, kes „nähes Teda nõnda hinge heitvat, ütles: „See Inimene oli tõesti Jumala Poeg!”” (Mk 15:39).

Siiski, tõsiasi, et Jeesus oli inimene, tähendab seda, et Kolgata oli ka tõelise inimese ilmutus – ja eriliselt tõelise mehe ilmutus! Halastav ja armurikas iseloom ei peaks olema mitte ainult õrnema soo pärisosa. See on kõikide inimeste osa võrdselt ja tänu ristisündmusele ka kõikidele kättesaadav. Paulus ütles: „Kristuses ei ole meest ega naist” (Gl 3:28).

Ergo Naab
Jaga Facebookis