Kui olin väike tüdruk, elas mu pere Buenos Aireses, adventkirjastuse hoone taga. Hoolimata linnas elamisest oli meil ebatavaline õnnistus omada viljapuudega aeda. Nende hulgas oli tohutu suur viigipuu, mis andis iga aasta sadu magusaid ja suuri viigimarju. Jälgisime puud hoolega ja otsisime varajasi viike, mida nimetasime breba’deks ja mis ilmusid palju varem kui ülejäänud saak. Küll need olid magusad!
Betaaniast Jeruusalemma tagasiteel olles läks Jeesusel kõht tühjaks (Markuse 11:12). „Kui ta kaugelt nägi lehis viigipuud, läks ta vaatama, kas ehk midagi selle otsast on leida. Ja kui ta puu juurde oli tulnud, ei leidnud ta muud kui lehti; sest ei olnud viigimarjade aeg.“ (salm 13) Meile on selgelt öeldud, et ei olnud viigimarjade aeg, kuid sel konkreetsel puul oli viljakandmise välimus; vahel olid varajased viigimarjad koos lehtedega. Äkitselt muutub „Jeesus, leebe ja tasane“ näiliselt „kurjaks ja metsikuks“* otse meie silme ees! Ja Ta teeb häiriva avalduse: „Ärgu keegi enam iialgi söögu sinust vilja!“ (salm 14) Jeesus paistab olevat ebamõistlikult vihane, kuid tegelikult kasutab Ta viljatut viigipuud tähendamissõna esitamiseks, et õpetada jüngritele midagi väga olulist. Juudi pühade kirjade prohvetlikes sõnumites kujutas viigipuu Iisraeli. Aga kui Iisrael ei täitnud oma eesmärki esitada Teda rahvastele, kõneles Jumal nende vastu kuivanud viigipuu mõistet kasutades: „nagu esimesed marjad noorel viigipuul, nõnda leidsin teie vanemad. Aga … nende juur kuivab, nad ei kanna vilja.“ (Hoosea 9:10, 16) Viljatu viigipuu needmine oli näitlik tähendamissõna viljatu ja silmakirjaliku süsteemi hukkamõistust. Pärast seda puhastas Jeesus templi (Markuse 11:15−18), mõistes hukka selle, mida nad seal teinud olid. Järgmisel päeval puust möödudes ütles Peetrus: „Rabi, vaata, viigipuu, mille sa needsid, on ära kuivanud!“ (salm 21) ja nii sai näitlik tähendamissõna lõpetatud. Templist oli saanud nagu viljatu viigipuu, viljatu institutsioon. Nii teatas Jeesus, et Jumal ei salli oma rahva hulgas väljajätmist, vaimulikku uhkust ega silmakirjalikkust.
Minu vastus:
*Mark Galli kasutab väljendit „Jesus, meek and mild; Jesus, mean and wild“ oma raamatu pealkirjas, kus käsitletakse Markuse evangeeliumi probleemseid lõike.
In English