Naised võivad teha Jumala jaoks head tööd, kui nad omandavad kõigepealt Kristuse koolis alandlikkuse väärtusliku, tähtsaima õppetunni. Nad suudavad tuua inimkonnale kasu, kui esitavad Jeesuse kõigeks võimelisust. Kui kõik koguduseliikmed mõistavad oma isiklikku vastutust ja võtavad alandlikult vastu töö, mis nende ees seisab, siis läheb Jumala töö edasi edukalt. Jumal on andnud kõigile inimestele nende töö vastavalt nende mitmesugustele võimetele.
Praegusel ajastul ei ole kerge Issanda heaks töötada, aga kui palju probleeme võiks ära jääda, kui töölised usaldaksid jätkuvalt Jumalat ja järgiksid täpselt juhtnööre, mille Jumal on andnud. Ta ütleb: „Aga meil on meile antud armu järgi erinevaid armuande: olgu prohvetliku kuulutamise and, mida kasutatagu usu mõõtu mööda; olgu teenimine, mis toimugu teenimisametis; olgu keegi õpetaja, siis toimigu ta õpetajaametis; olgu keegi hingehoidja, siis toimigu ta hingehoidjaametis; kes teistele jagab, andku siira südamega; kes teist juhatab, olgu innukas; kes on hoolekandja, olgu oma ametis sõbralik.“ (Kiri roomlastele 12:6−8)
See teema nõuab hoolikat, otsustavat uurimist. Palju vigu tehakse seetõttu, et inimesed ei pane seda õpetust tähele. Paljud, kellele on usaldatud Issanda töös mingi tagasihoidlik tegevusala, muutuvad peagi rahulolematuks ning arvavad, et nad peaksid olema õpetajad ja juhid. Nad tahavad jätta maha tagasihoidliku teenimistöö, mis on oma kohal sama oluline kui suuremad kohustused. Need, kes on määratud inimesi külastama, hakkavad arvama, et igaüks võib seda tööd teha, et igaüks oskab rääkida kaastundlikke ja julgustavaid sõnu ning suunata teisi tagasihoidlikul, rahulikul moel Pühakirja õigesti mõistma. Aga see töö nõuab palju heasoovlikkust, kannatlikkust ja aina kasvavat tarkusevaru. − „Manuscript Releases“, 11. kd, lk 278, 279.
In English