Jumala ajastusel on kaks põnevat mõõdet, mida väljendatakse kahe kreekakeelse sõnaga: chronos ja plērōma. Chronos on aeg, mis ei peatu iial, vaid voolab pidevalt, nagu kronomeeter*. Plērōma on kõigi muutujate lõpetamine, mis peavad saama tehtud, et asi oleks lõpetatud. „Aga kui aeg (chronos) sai täis (plērōma), läkitas Jumal oma Poja.“ (Kiri galaatlastele 4:4) Lapseootuse puhul ei möödu ainult aeg, vaid emaüsas toimub lapse silmnähtav kasvamine. Normaalse sünni puhul peavad kokku minema mõlemad, nii täius kui ka aeg. Sama kehtib vaimulikes asjades, sellepärast ongi Jumala ajastus meie omast nii erinev.
Kui ema tuli Kaanas Jeesuse juurde ja teatas Talle, et võõrustajal sai vein otsa, vastas Jeesus: „Naine? Minu tund ei ole veel tulnud.“ (Johannese 2:4) Jeesus teadis, et Tema tunni täissaamiseks pidid paika loksuma mitmed muutujad. Selles evangeeliumis on Jeesuse tund ristil ja läbi kogu jutustuse areneb Tema tunni lähenemine (vt Johannese 2:4; 7:30; 12:23, 27; 13:1). Siis pidi Tema auhiilgus täielikult avalduma. Kaanas teeb Jeesus esimese avaliku imeteo ja muudab vee veiniks. Johannes jutustab oma evangeeliumis seitsmest tunnustähest, millest see on esimene (Johannese 2:11); ta ei nimeta neid imedeks, vaid tunnustähtedeks, imutades neist igaühe kaudu sügavama arusaama Jeesuse identiteedist. Kui peoperemees maitses uut veini, ütles ta: „Igaüks paneb esmalt lauale hea veini … sina aga oled hoidnud hea veini praeguseni alles.“ (salm 10) Kuna Johannese evangeeliumis on Jeesuse lugudel teine, sügavam tähendus, pole üllatav, et paljud uurijad usuvad, et see imetegu oli näitlik tähendamissõna, mis sarnanes vana ja uue veini metafooriga (vt Matteuse 9:17), milles Jeesus tutvustas uut korda, mis asendab tseremoniaalkäskude vana korra (vt salmis 6 nimetatud puhastuskommet) oma missiooni ja ohvri uuendusega. Jeesus ootas kannatlikult oma tundi, et tagada meile lunastus. Ja Ta kutsub meid ka üles usaldama oma elus Tema ajastust.
Minu vastus:
* kantav täppiskell
In English