Räägitakse, et kord viibis Dwight Lyman Moody ühel tõsimeelsete usklike noorte kokkutulekul. Üks selle kokkutuleku üritustest oli terve öö kestev palvekoosolek. Noored kohtusid selle suure evangelistiga järgmisel hommikul.
Moody küsis noortelt, mida nad teinud olid. Nad seletasid ja küsisid siis: „Härra Moody, kas te näete, kuidas meie näod hiilgavad?“ Moody vastas õrnalt: „Mooses ei teadnud, et ta pale hiilgas.“ Mida ta sellega öelda tahtis? Iseendale tähelepanu tõmbav headus pole kristlik headus. Seepärast ei ole meie head teod enda ülistamiseks, vaid et inimesed „ülistaksid teie Isa, kes on taevas“ (Mt 5:16).
Lühidalt öeldes, head tuleb teha õigel viisil. Kristlast ei huvita suurustamine ega esiletõstmine. Me ei pea elama kristlikku elu nii, et inimesed meid ülistaksid; me ei tohi anda oma aega ega raha sellisel viisil, et inimesed arvaks, et oleme oma pühendumises tähelepanuväärsed. Samuti ei tohi me õpetada hingamispäevakoolis ega pidada jutlust või kirjutada raamatut, et inimesed meie peale vaataksid.
Need võivad (või ei pruugi) olla head teod meie endi jaoks, kuid need on kristlikud head teod vaid juhul, kui need on tehtud meie Looja ja Ülalhoidja austuseks.
Üks kõige raskemaid probleeme, mida kristlastena kohtame, on eemalduda eneseülistusest ja enesekesksusest. Me oleme selle probleemiga sündinud ning see on osaks päris kurja juurest meie loomuses.
Me peame olema valguseks, et inimesed näeksid Jumalat selgemini ja tooksid Talle rohkem austust. Just seda tegi Jeesus oma teenimistööga. Nagu näeme tänases piiblitekstis, juhtisid Tema head teod inimesi kiitma ja ülistama Jumalat.
Issand, aita meil, kui me täna Su ees põlvitame, omaks võtta Ristija Johannese meelsust, kes ütles Jeesuse kohta: „Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema!“ Aita mul elada Sinu austuseks, kallis Isa. Aita mul särada Sinule.
In English