Tundub, et sünnime ootusega, et elu on ilus, et inimesed on head ja et maailm teeb meiega koostööd. Valus mõistmine, et meie loomupärased ootused ei täitu, on üks suuremaid haavu, mille meie süda saab. Mingil hetkel saame kõik aru, et kaasinimesed eelistavad teistele ennast ja et nad on valmis meie lootused ja unistused purustama, kui see tähendab nende omade edenemist. Me saame teadlikuks, et ka loodusmaailm võitleb meie vastu. Lisaks looduskatastroofidele on planeet alati meie tehtud asjadele vastu: vundament ja katus lekivad, muru ja puud haigestuvad ja surevad, vanusega hakkab meie keha lagunema.
Kui me ei mõista reaalsust, ei tuvasta põhjust ega hakka aru saama, et me ise ei suuda probleemi lahendada, oleme mõistetud pettumust täis ellu. Kõige olulisem and, mille Jumal meile koos uue südamega annab, on suutlikkus tõdeda, et selles maailmas on miski kohutavalt valesti läinud, ning kangekaelne trots, mis ei lepi asjadega, nagu nad on, vaid januneb selle järele, kuidas asjad olid enne, kui me oma vastuhakuga Jumala algse plaani rikkusime.
Paljud 19. sajandi nihilistidest filosoofid, kes hülgasid Jumala olemasolu, jäid psühholoogiliselt kaitsetuks selle maailma karmi reaalsuse vastu, mis näib julmalt elu vastu võitlevat. Neil ei olnud millegi ega kellegi poole pöörduda ega millelegi loota. Kuid uue südame anniga on meile antud vabadust tõsta pilk võitluselt kõrgemale ja kinnitada oma lootus sellele, mida Jumal on tulevikuks tõotanud.
Uus süda annab palveanni, mis võimaldab meil oma lootused ja unistused täielikumalt Jumala omadega joondada. See annab meile võime rääkida otse Temaga, kelle süda valutab samuti selle maailma pärast ja kes igatseb täieliku ennistamise järele. See esitab väljakutse loota ning hakata taas märkama Jumala sõrmejälgi kogu loodus, samuti hakata tajuma, et Jumal ei ole planeeti hüljanud, vaid tal on põhjalik plaan selle ennistamiseks, mille meie oleme laostanud.
Võta oma uut südant tuliuue maailma sissemaksena.
In English