NAELTEST LÄBIPUURITUD KÄSI KOPUTAB

Selles kirjakohas vaatlevad paljud peigmeest Kristusena ja pruuti kogudusena. Tema suure armastuse pärast oma koguduse vastu seisab Ta väljas ja koputab, sest Ta sooviks nii väga sisse tulla. Paralleelkirjakoht Ilm 3:20 maalib pildi Jeesusest, kes koputab Laodikea koguduse uksele. Ta lubab tulla kõikide südamesse, kes vaid ukse avab.

Koputav käsi on naeltest läbi puuritud. Kolgatal peitub vägi, millega Jeesus tõmbab inimesi enda poole. Just seal läbistas patt Tema käed, et Ta saaks hävitada kurjuse võimu ning vabastada meid surma ja hirmu köidikutest (Hb 2:14,15). Naelte jäljed on tunnistuseks Jeesuse imelisest triumfist Saatana, patu, kannatuste ja isegi surma üle. See on Tema tugevuse allikaks (Ha 3:4).

Pärast pikka koputamist, seismist, ootamist, lootmist ja kuulatamist – hüüab Jeesus oma pruuti (Ül 5:2). Kuid Laodikea koguduse magavad pühad ei vasta. Siis teeb Ta viimase katse Laodikea koguduse ust paotada. Vastuseks on toodud pruudi kõne iseendaga: “Mu kallim pistis oma käe läbi ava ja mu süda hakkas põksuma tema pärast” (salm 4). Kuid pruut ei kiirusta Tema sisselaskmisega. Kui ta viimaks siiski otsustab tõusta ja lasta Ta sisse, siis näeb ta vaid tühja uksetagust – armsam oli läinud (salm 6). Sellele järgneb meeleheitlik karje, sest ta oli jäänud hiljaks: “Ma otsisin teda, aga ei leidnud, hüüdsin teda, aga ta ei vastanud mulle” (salm 6).

Oma naeltest läbipuuritud kätega seisab Jeesus nüüd iga Laodikea koguduse liikme südameukse taga ja koputab. Peagi lõpeb kohtupäev ning siis on juba igaveseks hilja. Liiga hilja lunastuseks, liiga hilja, et avada ust ja lasta Jeesusel sisse tulla. Kogu universum vaatab meid hingetu murelikkusega, tahtes teada ja küsides: “Kas te olete avanud oma Laodikea-südame ust, et Jeesus sisse lasta? Kas sa oled oma Kuninga teenistuses? Kas sinu liit Temaga on nüüd tugevam ja püsivam?”

Meist oleks äärmiselt rumal hüljata Jeesus, kes püüab meie südamesse ja ellu tulla, sest Ta teab, et Jumalal on vägi ja võim inimesi päästa.

Daniel R. Guild