Õndsakskiitmiste järjekord pole juhuslik ega ebaoluline. Kaugel sellest! See on hästi läbimõeldud jada, mis esitab „kristliku kogemuse edenevat joont“ (Mõtted õndsakskiitmise mäelt, 13).
Esimese nelja õndsakskiitmise uurimine näitab seda. Kristliku elu algus on vajaduse tundmine Jeesuse järele. Ilma selle teadliku vajaduseta pole soovi muutuse ega küllaga saamise järele. Seega on esimene samm kristlikul teel olla vaimus vaene, teadvustada enda täielikku lootusetust.
Teine samm on kurvastada või leinata oma abituse ja lootusetuse pärast. Siinkohal oleme hakanud mõistma oma viletsust, kuid pole lahenduses veel kindlad.
See mõistmine jätab meile alandliku vaate oma seisundi suhtes ja Piibel nimetab seda tasasuseks. Oleme oma probleemi sügavusest jahmunud.
Neljas õndsakskiitmine tähistab suurt edasiminekut meie kogemuses. Kui esimesed kaks õndsakskiitmist näitasid ärapöördumist meie inimlikust nõrkusest ja patust ning kolmas väljendas meie nõrkusest tulenevat alandlikkust, siis neljas on millegi poole pöördumine. See on nälg ja janu õiguse ja jumalasarnasuse järele.
Nii juhib neljas õndsakskiitmine meid probleemi juurest lahenduse juurde. Õndsakskiitmiste reas ehitab neljas neist silla, mis ühendab kolm esimest nelja viimasega.
Kui kaks esimest õndsakskiitmist esindavad inimlikke vajadusi, mis viivad päästmiseni, siis neli viimast tulenevad päästvast suhtest Jeesusega ja on aktiivsema iseloomuga kui kolm esimest. Tasane ja südamelt puhas olemine ja nii edasi on Jeesuse õigusega kohtumise viljad.
Peame meeles pidama, et kristlik elu on tasakaalustatud elu, mis haarab kogu evangeeliumi sõnumit selle kõigis osades. Selle õppetunni andis Jeesus oma järelkäijatele oma suure jutluse esimeses osas.
In English