Salmidega 15−17 oleme jõudnud ühe kõige sisukama Jeesuse tagasituleku pildini, mis Uues Testamendis kirjas. Neid salme lugedes peame meeles pidama, et Paulus kirjutas siin kui hingekarjane. Mõned koguduseliikmed olid teiste liikmete surma tõttu segadusse sattunud ning Paulus vastab neile lohutavate ja kinnitavate sõnadega.
Salmides 13 ja 14 nägime, et apostel ei taha jätta neid sellel teemal teadmatusse. Samamoodi nagu Jeesus tõusis hauast üles, tõusevad ka Tema järelkäijad. Salmides 15−17 räägib Paulus selgelt, millele ta salmis 13 ainult vihjas.
Need lootusesõnad olid õnnetutele usklikele kindlasti suureks lohutuseks. Esiteks teatab ta salmis 15, et need, kes on surnud ja magavad hauas, ei ole Kristuse teisel tulekul sugugi ebasoodsamas olukorras. Vastupidi, neil on au olla esimesed. Apostel nendib, et elavad „ei jõua ette magamaläinutest“. Ta kasutab oma mõtte toonitamiseks rõhuliselt esitatud eitust. Veel täpsem oleks „ei jõua kindlasti ette“, mitte lihtsalt „ei jõua ette“. Paulus soovib, et lugejatel oleks täielik kindlus sel teemal, mis neid vaevab.
Salmis 16 võime tunda Pauluse erutust kasvamas, kui ta kirjeldab Kristuse teist tulekut. Issand ei tule lihtsalt taevast, nagu Ta oli oma esimestele jüngritele tõotanud (Ap 1:11; Jh 14:1−3), vaid Ta teeb seda kirkuse ja pidulike helidega: pasunad kõlavad ja peaingel hüüab, kui Ta kutsub surnud haudadest välja.
Kuid nende jaoks, kes on Jeesuse tagasitulekul elus, on parim veel ees. Salmis 17 lisab Paulus: „Pärast kistakse meid, kes me oleme üle jäänud elama, ühtviisi koos nendega pilvedes üles õhku Issandale vastu.“
Missugune tõotus! Samamoodi nagu Jeesus tõusis surnuist üles, nii tõusevad ka need, kes usuvad Temasse. Ja samamoodi nagu Tema läks taevasse, lähevad ka need, kes on Teda usaldanud. Nad tõmmatakse üles pilvedesse, et Temaga õhus kohtuda.
Nagu Paulus jutustab, muutub õnnis lootus aina paremaks ja paremaks.
In English