Rõõmus kristlane on usaldav kristlane

Need paar lauset on Pauluse üleskutse, õhutus meile kõigile, kes oleme kristlased. Rõõmust räägitakse Piiblis palju. Mis on kristlus? Mis on rõõm? Millal oleme rõõmsad? Kas see on sügav hingeseisund või hetkemeeleolust põhjustatud pinnavirvendus – hetkeline murede unustamine, sest meid varitsevad pidevalt igat liiki mured ja tunneme, et need on õigustatud?

Jeesus ütles: „Nõnda nagu Isa on armastanud mind, olen minagi armastanud teid. Jääge minu armastusse! Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks” (Jh 15:9, 11).

Kas meie, kes ütleme end Teda tundvat, oleme Temas rõõmsad? Vastus on nii ei kui jaa. Kui enda suhtes ausad oleme, on küllalt neid hetki, mil me pole rõõmsad. Miks? Mis on rõõmu peamised takistused meie usuelus? Muretsemine = usalduse puudumine. Sügavalt selle küsimuse üle mõeldes ja juureldes tunneme ära, et kõige tuum on meie vahekord Kristusega.

Meil on oluline silme ees hoida, mida kõike Jumal meile oma Pojas on andnud! Rõõmus kristlane on tänulik. Ei ole endastmõistetav kõik see hea, mis meile osaks saab. Kui meile meie võla suurus on selgunud ja kui see võlg on ometi andeks saadud – mis muu täidab siis meie hinge kui tänu ja sellest tulenev lausa juubeldav patukoormast vabanemise rõõm.

Paulus ütleb Rm 8:1: „Nii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses.”

Me tunneme suurt kergendust ka ajaliku elu olukordades, kui oleme võinud koorma käest panna – siis on nii kerge ja vaba sammuda, silmad näevad kõike ümbritsevat, meie tähelepanuvõime teravneb, kuna me ei pea kogu jõudu koondama raske kandami tarimisele. Ka see kergendus meie eluolus vallandab meis taas tänu meie imelise Issanda armastava hoolitsuse eest.

Rõõmus kristlane tunnetab oma pidevat sõltuvust Jumalast. See võimaldab meie oma pingutused neis valdkondades kõrvale heita, kus me ise asjatult energiat kulutaksime – nimelt vabanemiseks oma halbadest harjumustest, üldse võitluses patuga. Selles aitab meid ainult Jumalalt saadav jõud, mille saame usus vastu võtta. Ja õpime toetuma Jumala tõotustele – ja nii kasvab usk.

Rõõmus kristlane on usaldav kristlane. Usaldus eeldab Kristuse tundmist, Temaga päev-päevalt suhtlemist. Nii kasvab meis sügav tänulik rõõm Issandas.

Aino Ormus