Oleme küll kaua käinud kitsal teel, kuid ei ole ohutu võtta seda tõendina, et oleme sel teel lõpuni. Kui oleme elanud koos Jumalaga Vaimu osaduses, siis sellepärast, et oleme usus iga päev Teda otsinud. Meile on edasi antud kuldsetes torudes voolav kuldne õli kahest õlipuust. Aga need, kes ei arenda palvemeelsust ja -harjumust, ei või oodata, et saavad headuse, kannatlikkuse, pika meele, lahkuse ja armastuse kuldset õli.
Igaüks peab hoidma end eraldi maailmast, mis on täis ülekohut. Me ei tohi elada mõnda aega Jumalaga ja siis Temast lahus, enda läidetud sädemetes. Usutegudes peab olema kindel järjepidevus ja püsivus. Peame ülistama Jumalat ja ilmutama Tema au õiglases iseloomus. Keegi meist ei saa võitu ilma visade, väsimatute pingutusteta, mis on võrdelised meie püüeldava eesmärgi, igavese eluga.
Seadus, milles praegu elame, peaks olema nende jaoks, kes paluvad, Püha Vaimu seadus. Paluge Tema õnnistust. Meil on aeg olla pühendumises innukamad. Meile on antud raske ja väsitav, kuid rõõmus ja auline ülesanne ilmutada Kristust neile, kes on pimeduses. Meid on kutsutud kuulutama eriliselt ajakohaseid tõdesid. Selle kõige jaoks on Vaimu väljavalamine ülioluline. Peaksime sellepärast palvetama. Issand ootab, et paluksime Talt. Me ei ole kogu südamega selles töös olnud.
Mida oskan öelda Issanda nimel oma vendadele? Missugused proportsioonis on olnud meie jõupingutused võrreldes valgusega, mida Issand on arvanud heaks meile anda? Me ei või loota vormilikkusele või välisele masinavärgile. Meil on vaja Jumala Püha Vaimu elustavat mõju. „See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand.“ (Sakarja 4:6) Palvetage lakkamatult ja valvake, ise samal ajal vastavalt oma palvetele tegutsedes. Kui palvetate, uskuge ja usaldage Jumalat. On hilise vihma aeg, mil Issand annab oma Vaimu rohkelt. Olge tulised palves ja valvake Vaimus! − The Review and Herald, 2. märts 1897.
In English