Jumal on teie Isa, „teie taevane Isa“, öeldakse meile Matteuse 6:26. See on põnev. Jumala olemine Isaks igale kristlasele on üks mäejutluse suurtest korduvatest teemadest.
Kõik, kes on uuesti sündinud, on lapsendatud Jumala perekonda. Nad on loobunud oma vanast isast ja tema patuteest ning võtnud Isaks Jumala. Nad on ühinenud lunastatute suure perekonnaga.
Seega võivad nad Jumalat kutsuda „Abbaks“ ja „Isaks“. Seda ei saa teha need, kelle isaks on ikka veel Saatan. „Abba“ on kiindumust väljendav mõiste, mille vaste on meie keeles „Issi“. Milline ime! Universumi Jumal on minu Abba. Pole ime, et ma ei pea muretsema. Pole ime, et ma ei pea kartma. Jumal on minu jaoks Abba. See fakt annab aluse usaldusele.
Kuid Jumal ei ole mitte ainult lähedane Issi, vaid ka võimas Looja. Tema on see, kelle sõna peale said alguse maailmad. „Issanda sõnaga on tehtud taevad ja tema suu hingusega kõik nende väed.“ (Ps 33:6). „Sest tema ütles, ja nõnda see sai; tema käskis, ja see tuli esile“ (s 9). Meie Abba on ka lindude ja lillede võimas Looja.
See on see, mille pärast ma ei pea muretsema. Ta on lähedane nagu issi, samas Kõigeväeline, galaktikate Jumal. Milline Issand!
Aga see pole veel kõik. Meie Abba Loojal on ka lunastaja süda. Ta armastas meid nii palju, et andis oma Poja meie asemel surema, et meil oleks igavene elu.
See on Jumal, keda me teenime. Ta on korraga Issi, Looja ja Lunastaja. Ta hoolib meist – mitte ainult meie vaimulikust küljest, vaid ka meie igapäevasest toidust ja riietest. Kes saab veel muretseda, kui selline Issand on sinu sõber?
In English