Issand tegi pidevalt armastava teenimise tegusid ja iga evangeeliumi kuulutaja peaks sama tegema. Ta on määranud meid oma saadikuteks, jätkama Tema tööd maailmas. Igale tõelisele, ennastohverdavale töölisele on antud korraldus: „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!“ (Markuse 16:15)
Lugege hoolikalt Uues Testamendis antud juhiseid. Töö, mida suur Õpetaja koos oma jüngritega tegi, on eeskuju, mida peame oma meditsiinilises misjonitöös järgima. Aga kas oleme seda eeskuju järginud? Häid sõnumeid päästest tuleb kuulutada igas linnas ja külas. Aga kus on misjonärid? Ma küsin Jumala nimel, kus on Jumala kaastöölised?
Ainult omakasupüüdmatu huviga nende vastu, kes abi vajavad, saame evangeeliumi tõdesid praktiliselt demonstreerida. „Kui mõni vend või õde oleks alasti ja neil oleks puudu igapäevasest toidusest ning keegi teist ütleks neile: „Minge rahuga! Soojendage end ja sööge kõhud täis!“, aga te ei annaks neile ihu jaoks hädavajalikku − mis oleks sellest kasu? Nõnda on ka usuga: kui sel ei ole tegusid, siis on see iseenesest surnud.“ (Jaakobuse 2:15−17) „Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.“ (1. Kiri korintlastele 13:13)
Evangeeliumi kuulutamine sisaldab palju enamat kui vaid jutlustamine. Harimatud saavad valgustatud, arad julgustatud, haiged ravitud. Inimese hääl peab tegema oma osa Jumala töös. Tõest peavad tunnistama õrnad, kaastundlikud ja armastavad sõnad. Tõsised, siirad palved toovad inglid lähedale.
Maailma evangeliseerimine on töö, mille Jumal on andnud neile, kes lähevad välja Tema nimel. Nad peavad olema Kristuse kaastöölised ning näitama hukkuvatele inimestele Tema õrna, kaastundlikku armastust. − The Review and Herald, 4. märts 1902.
In English