JEESUSE VIIMASED TUNNID IV

Kui Jeesus Sanhedrini ees seisis, lõpetas kohus oma tegevuse, kui rahvahulk Jeesuse hukka mõistis ja Tema surma nõudis. Kaifas andis Jeesuse rahvahulga kätte. Me võime vaid ette kujutada Jeesuse kannatusi rahva käes. Enne koidikut viisid vaimulikud juhid Ta Rooma asevalitseja Pilaatuse ette, kes nõudis Tema vastu esitatud süüdistuste teadasaamist. Kuna jumalateotus oli puhtalt religioosne küsimus ega puudutanud Rooma ametnikku, tõstatasid Jeesuse vastased süüdistuse riigireetmise kohta. Nad süüdistasid, et Ta pretendeerib kuningaks ja pöörab rahvast enda poole ning ei luba maksta maksu keisrile – kõik need olid tahtlikud valed.

Saanud teada, et Jeesus oli galilealane, kasutas Pilaatus seda ära ja suunas Ta edasi Heroodese, Galilea maavalitseja juurde. Pilaatus ja Heroodes olid olnud vaenlased, kuid Jeesuse surm tegi neist sõbrad (Lk 23:12). Heroodes saatis Jeesuse tagasi Pilaatuse juurde. Rooma ametnik ei saanud vangist nii kergelt lahti, nagu oli lootnud. Jälle tungles rahvahulk tema ümber, nõudes ristilöömist. Kõige selle keskel sai ta sõnumi oma abikaasalt, kes rääkis talle oma unenäost ja ütles: “Ärgu olgu sul midagi tegemist selle õigega” (Mt 27:19).

Pilaatus oli veendunud Jeesuse süütuses. Kuna paasapühade puhul oli tavaks ühele vangile armu anda, tegi ta ettepaneku Jeesus vabaks lasta. Kuid rahvahulk valis vabastamiseks mõrvar Barabase ja nõudis Jeesuse ristilöömist. Rooma ametnik loobus püüdest Jeesust päästa ja pesi sümboolselt oma käed sellest puhtaks. Ta ei olnud piisavalt tugev, et vastu seista rahvahulga skandeerimisele: “Kui sa Jeesuse vabaks lased, ei ole sa keisri sõber.” See oli ohtlik ja Pilaatus teadis seda. Ta ei saanud olla õiglane ning samas säilitada oma positsiooni.

Ta lasi Jeesust nuhelda, näitas Teda verisena rahvale “ja andis ta risti lüüa” (salm 26). Jeesus anti risti lüüa meie pattude pärast meie asemel. Ta suri meie eest, kustutades võlakirja, mida me iial ei suudaks ära tasuda. Meie päästmiseks ei olnud teist teed. Tema lepitussurm toob meile igavese elu.

H. M. S. Richards, Jr.