Jeesus ei jäta kahtlusevarjugi. Teda huvitab meie õigus, mis on seotud meie elu pühadusega.
Mida kujutavad endast õigus ja pühadus? Kindlasti pole see variseride väline vormitäitmine. Meie Issand mõistab järjekindlalt sellise usu hukka. Kristlik õigus on midagi palju enamat kui kümnise maksmine ja hingamispäeva pidamine.
See ulatub inimese probleemi tuumani. Jeesus püüab Matteuse evangeeliumis (ja ülejäänud Uues Testamendis) viia meid religioossete rituaalide taga oleva tõelise religiooni juurde, puhtsüdamliku usu juurde, mis juhib meid hoolima teistest inimestest nii, nagu Jumal hoolib meist.
Laskem Jeesusel Matteuse evangeeliumis rääkida tõelisest õigusest. See on olemine halastaja ja rahunõudja õndsakskiitmistes (5:1–9); see on hoolitsemine ühiskonna heidikute eest, nagu pidalitõbised ja mitteusklikud (8:1–17); see on Tema korduv manitsus halastada (9:13 ja 12:7); see on Tema üleskutse armastada (5:43–48 ja 22:34–40); see on saada nagu väikeseks lapseks (18:1–5 ja 19:14); see on üleskutse alandlikkusele (5:5 ja 23:8–12); ja see on kutse olla valmis kannatama (10:16–39 ja 16:24–28).
Pühadus on kõik see ja palju enamgi. See on anda vett janusele, toita näljast, see on armastada Jumalat kogu oma südamega ja kogu oma hingega.
„Teie õigus“ ehk pühadus on Jeesuse käsitluses kõikehõlmav. See puudutab meie elu kõiki aspekte. See on suhtumine, elamise viis, olemise viis. Kui Jeesus ütles, et meie õigus peab ületama kirjatundjate ja variseride oma, puudutas Ta meie elu kõiki osasid – nii selle nähtavaid kui ka varjatud külgi.
Issand, kui mõistame nüüd täielikumalt, mida tähendab olla kristlane, palume Sinu väge andvat armu oma ellu; palume tundlikkust nii Sinu tahte kui ka teiste vajaduste suhtes.
In English