Mõtted tänaseks
Filippus oli mitmekülgne ja pühendunud mees. Varakristlik kogudus Jeruusalemmas kasvas nii kiiresti, et apostlid ei suutnud enam koguduse vaimulikkuse eest hoolitseda ja selle praktilisi vajadusi õiglaselt kohelda. Sellepärast otsustati värvata seitse meest, kes abistaksid apostleid. Tavaliselt viidatakse neile kui seitsmele diakonile.
Tänapäeval peab enamik inimesi seda loogiliseks strateegiaks. Nad tunnevad tugevalt, et pastorid ja teised vaimuliku töö tegijad peaksid tegema oma tööd vaimulikus vallas ja jätma kogudusetöö teised aspektid selliste inimeste hooleks, nagu oli Filippus. Kuid Filippuse jaoks oli töö selline jäik jaotamine vastuvõetamatu. Ta oli evangeeliumiga niivõrd täidetud, et ei suutnud oma usust vaikida, ning selle tulemusena näeme, et ta veetis vähemalt osa oma ajast jutlustades. Tal oli märkimisväärne edu Samaarias, kus tema jutlustamist saatsid imeteod ning paljud pöördusid (Apostlite teod 8:4−8). Tõllas, teel Jeruusalemmast koju, selgitas Filippus evangeeliumi sõnumit ka Etioopia ametnikule, kes luges Jesaja rullraamatut ega saanud selle tähendusest aru.
Filippusel oli ka teine külg. Ta elas koos perega Kaisareas. Kodus oli tal neli vallalist tütart, kellel oli prohvetiand. Väga eriline pere tõepoolest! Pole ime, et Paulus tahtis neid külastada (Apostlite teod 21:8). Filippus oli innustav eeskuju oma lastele. Muidugi ei saa me oma laste eest otsustada, kas nad usuvad Kristusesse või mitte. Kahjuks otsustavad mõned lapsed mitte oma kristlikke vanemaid järgida, kuid nagu Filippus, võime lisaks oma „tavalistele“ ülesannetele ka evangeeliumi levitada.
Minu palve
Issand, aita mul alati hoolitseda selle eest, et mul oleks aega Sinust tunnistamiseks!
In English