Kui olin väike tüdruk, kogusin raha jalgratta ostmiseks. Minu isa, kes oli koguduse ametnik, minu ema ja mina läksime mägedesse, kus üks naine, kellel oli kõigist kirikutest kaugel hotell, ootas, et saaks anda ära oma kümnise ja annetused. Jõudsime kohale ja istusime laua taha. Naine hakkas raha jaotama väikestesse tähistatud hunnikutesse: evangeeliumitöö, kümnis, koguduse eelarve jne. Olin kindel, et ka minu jaoks tuleb hunnik! Kui raha otsa sai, hüüatasin meeleheites: „Aga minu jalgratta jaoks?!“ Kuidas sai olla, et koguduse jaoks oli nii palju ja minu jaoks mitte midagi?
Kas oled kunagi mõelnud, kas sul on piisavalt? Mina olen. Jeesuse ajal mõtlesid mõned, kas nende jaoks on piisavalt, sest nad olid tembeldatud kõrvalejäetuteks. Viie tuhande söötmisel (Markuse jutustuses selgelt juudi kultuurile viidatud) oli rahvas saanud leiva paljundamisega kõhu täis (Markuse 6:34−44). Markuse 7:24 on Jeesus Tüüroses ja Siidonis, mis on paganlik territoorium, millel on pikk vaenulik ajalugu Iisraeli rahvaga (vt 1. kuningate 16:31, 32). Paganlik naine Sürofoiniikiast palub Jeesusel oma tütrele halastada. Jeesus räägib naisele mõistuloo leivast kõhu täis saamisest – need kaks sõna olid kesksed eelnenud viie tuhande söötmise loos. „Ja Jeesus ütles talle: „Lase esmalt lastel saada kõhud täis, ei ole ju ilus võtta laste leiba ja visata koerakestele!““ (Markuse 7:27) Naine vastab mõistukõnele ega küsi laste leiba ega esimest kohta. Ta palub tagasihoidlikku väikese koera kohta, kes toitub laste raasukestest (salm 28). Jeesus kiidab naist vastuse eest ja täidab tema palve. Naine oli taiplikum kui jüngrid, kes ei olnud veel Jeesuse missiooni kõikehõlmavust mõistnud. Paljud teadlased peavad seda lugu selle evangeeliumi murranguliseks sündmuseks, millele järgneb järgmine imeline söötmine, mis toimub paganlikus kontekstis (Markuse 8:1−9). Leiba on piisavalt, et naine, nemad ja meie saaks kõhu täis, ükskõik kust me pärit oleme või kus oleme olnud.
Minu vastus:
In English