Sõna „sest“ salmi 14 alguses viitab tagasi salmile 13, kus täheldati, et kristlased ei ole nagu need, kellel ei ole surma palge ees lootust. Miks? Sest „me usume, et Jeesus on surnud ja ülestõusnud“ ja et „Jumal äratab Jeesuse kaudu üles need, kes koos temaga on läinud magama“. Nii rajab Paulus kristliku lootuse kahele väitele: (1) Jeesus on surnud ja üles tõusnud ning (2) kuna Tema tõusis üles, tõusevad üles ka need, kes on Ta vastu võtnud.
Jeesus tuleb taas. See on tähtsaim õnnis lootus. Kuid arutlusega tõotatud ülestõusmisest lisab Paulus sellele lootusele laiust ja sügavust. Apostli jaoks on need õpetused Jeesuse Kristuse evangeeliumi tuum, rõõmusõnum Temalt, kes suri ja tõusis surnuist üles, et meie võiksime Tema võidust osa saada (1Kr 15:1−3, 22, 23).
Ingliskeelsetes tõlgetes kõlab see salm umbes nii: „Sest kui me usume, et Jeesus on surnud ja üles tõusnud, siis usume ka, et Jumal toob enda juurde ka need, kes on temas läinud magama.“ (NKJV) Sõna, mis võib segadust tekitada, on „toob“. Parem oleks see asendada sõnaga „võtab“. Kreekakeelne sõna hõlmab mõlemat tähendust, kuid erinevatel tõlgetel on täiesti erinev tähendus: kas Jeesus toob enda juurde need, kes lähevad suremisel oletatavalt taevasse või Jeesus võtab taevasse need, kelle Ta äratab üles teisel tulemisel.
Ilmselt võib ingliskeelsete erinevate tõlgete taga olla tõlkijate veendumus, et inimesed lähevad surres taevasse. [Eestikeelsest 1997. aasta tõlkest seda välja ei loe ning ülejäänu puhul lahendab probleemi kontekst. – Tõlk]
Salm 16 õpetab selgelt, et kõik magavad (on surnud) oma maises hauas kuni äratushüüdeni ülestõusmispäeval. Martin Luther, üks reformatsiooni algatajatest, selgitab seda tõde, kui kirjutab: „Me peame magama, kuni Ta tuleb, koputab hauale ja ütleb: „Doktor Martin, ärka üles!“ Siis ma tõusen kohe üles ja olen igavesti õnnelik koos Temaga.“
Aitäh Sulle, Isa, õndsa lootuse õnnistuste laiendamise eest!
In English