Jumala armu rikkused ei voola inimestele mitte Jumala-poolsete piirangute pärast. Tema and on jumalik. Ta andis heldusega, mida inimesed ei hinda, sest neile ei meeldi vastu võtta. Kui kõik oleksid valmis vastu võtma, saaksid kõik Vaimuga täidetud. Väikeste õnnistustega rahul olles muutume kõlbmatuks vastu võtma Vaimu … piiramatus täiuses. Liiga kergelt oleme rahul pindmise virvendusega, kuigi meie eesõigus on oodata Jumala Vaimu sügavat liikumist. Vähe oodates saame ka vähe.
Kõik peaksid mõistma Püha Vaimu tegevuse vajadust. Kui Vaimu ei võeta vastu ega peeta kalliks kui Kristuse esindajat, kelle ülesanne on kogu olemust uuendada ja pühitseda, siis kaotavad inimestele usaldatud kaalukad tõed oma mõju mõistusele. Tõe teadmisest ei piisa. Peame elama ja tegutsema armastuses ning kohandama oma tahte Jumala tahtega. Nende kohta ütleb Issand: „Ma annan oma seadused nende mõistusesse ja kirjutan need nende südamesse.“ (Kiri heebrealastele 8:10) Jumal on selles muutmisetöös vägev, kõikvõimas jõud. Oma Püha Vaimu kaudu kirjutab Ta oma seaduse südamesse.
Nii uuendatakse jumalikku suhet Jumala ja inimese vahel. „Ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks,“ ütleb Jumal (vt 2. Moosese 6:7; Jeremija 31:33) „Minu olemuses ei ole ühtki omadust, mida ma ei anna heldelt selleks, et inimene võiks minu kuju ilmutada.“ Kui lubame Jumalal meis tegutseda, siis varja me endas ühtki pattu. Puhastavas sulatusahjus põleb ära kõik räbu.
Kui Püha Vaim nelipühapäeval alla tuli, oli see nagu võimsalt kohisev tuul. Seda ei antud jaopärast, sest see täitis kogu ruumi, kus olid jüngrid. Samamoodi antakse seda meile, kui meie süda on valmis seda vastu võtma. − The Review and Herald, 10. juuni 1902.
In English