Ori, laps või sõber?

Avaldatud 21.10.2011, rubriik Päeva sõna

„Eenok kõndis ühes Jumalaga, ja siis ei olnud teda enam, sest Jumal võttis tema ära” (1Ms 5:24).

Elasin aastaid naabrimehe kõrval, kes ei läinud hommikul lihtsalt tööle, vaid „orjuse ahelaid raputama”, nagu ta ise väitis. Ei, see polnud kaugel orjapidamise ajastul, see oli üsna tänapäeval, see oli suhtumise küsimus.

Millega tegeled sina, kui täidad oma igapäevaseid kohustusi kodus, tööl, koguduse juures? Oled sa ori, poeg-tütar või sõber? Milline neist seisustest sulle kõige rohkem meeldib? Milline vastab sinu tegelikule käitumisele-suhtumisele praegu?

Piibel räägib päris palju orjaks olemisest. Kui kelleltki küsida, kas ta sooviks olla ori, siis olen kindel, et enamik meist seda ei soovi. Samas peame järele mõeldes tunnistama, et väga paljus käitume orjadena. Piibel räägib palju ka lapse seisusest. Mis see siis tähendab? Jumala ori – Jumala laps? „Aga ma ütlen: niikaua kui pärija on alaealine, ei ole mingit vahet orja ja tema vahel, ehk ta küll on kõige isand. Jumal läkitas oma Poja, et me saaksime lapse seisuse. Nõnda ei ole sa enam ori, vaid laps; aga kui sa oled laps, siis sa oled ka pärija Jumala kaudu” (Gl 4:1, 5, 7).

Näib, et sündides Jumala lapseks on meie usaldus algul nii vahetu nagu orjal, kes ei pea mõtlema vastutusele. Kui jõuame usuelus edasi, tahab Jumal anda meile ka vastutusest kindla osa. Siia on kindlasti maetud osa probleemist, miks mõne aasta koguduses olnud inimesed hakkavad vaimulikult jahtuma või satuvad koguni segadusse, mis mõnegi on viinud tagasi maailma. Kaaspärija vastutus ei ole kerge koorem. Tahaks olla ori edasi, sest siis kannab keegi suurel määral minu tegude ja otsuste eest vastutust.

Jeesuse plaan ja ülesanne on meid orjaseisusest edasi aidata lapseseisusesse, selle ülesannete ja vastutusega. See on põhjus Jeesuse orjaks saamisel. Jeesus läheb edasi hoiatusega: „Ent ori ei jää majasse igavesti, poeg jääb igavesti” (Jh 8:35). Ei ole võimalik jääda orjaks ja olla samas pärija.

Jeesus ei tulnud orjana mitte ainult langenud inimese lapseõigust taastama, vaid veel enam – sõpradeks kutsuma. Sõber on lapse parim ja soojem suhe Isaga, sellega kaasneb täisvastutus. Jeesus ütles, et see vastutus saab avalikuks käsku täitvas armastuses.

Meenuta Eenokit, inimest, kes sai Jumalaga sõbraks. Meenuta Aabrahami. Kas sinus on ainult lapse, Jumala poja-tütre tunded, või lubad sa end muuta ka Jumala sõbraks?

Olev Uuk
Jaga Facebookis