JUMALA VAIMUST JUHITUD

Metodismi rajajal John Wesleyl polnud teatud aeg kindlustunnet Jumalas. Oma reisil misjonärina Ameerikasse kohtus ta moraavialastega, kes jäid ühe kohutava tormi kestel täiesti kartmatuiks. Nende vaimne juht Spangenberg küsitles Wesleyt tema usulise olukorra suhtes. “Mu vend, on sul sisemine tunnistus? Kas Jumala Vaim tunnistab sinu vaimu kaudu, et sa oled Jumala laps?” Wesley oli vait, kuna ta ei teadnud, mida vastata.

“Kas sa tunned Jeesus Kristust?” jätkas Spangenberg.

“Ma tean, et Ta on maailma Päästja,” vastas Wesley.

“Tõsi, kuid kas sa tead, et ta on sinu päästnud?”

“Ma loodan, et Ta suri ka selleks, et mind päästa.”

“Kuid kas sa tead iseeneses, et Ta on sind päästnud?”

Wesley vastas: “Ma tean,” kuid tunnistas siis: “Ma kardan, et need on ainult sõnad.”

Hiljem Aldersgate’is koges Wesley sisemist tunnistust. Pärast seda rääkis ta kindlusega. “Ma tundsin …, et mulle anti kindlus, et Jeesus on mu patud ära võtnud ning päästnud mind patu käsu alt ja surmast.”

Kas Jumala Vaim ise tunnistab koos sinu vaimuga, et sa oled üks Jumala lastest? Isiklik kindlus on saadaval Kristuses läbi Tema Püha Vaimu. Rooma 8 kasutab sõna “Vaim” 20 korda. Patusel inimesel elu omal jõul elada on lüüa saada. Kuid inimesel elu Vaimu jõutugevuses elada on võidukas olla. Ilma Kristuse Vaimuta meis oleksime puhas null. Kuid “Jumala lastena” koos võimsa Kristuse Vaimuga meis, saab Kristus teha kõik meie sees, meie jaoks ja meie läbi. Me võime hüüda: “Abba! Isa!” kui pojad ja “pärijad, nii Jumala pärijad kui ka Kristuse kaaspärijad” (Ro 8:17). Vaim teeb meid Jeesuse vendadeks ja õdedeks, Kuninga poegadeks ja tütardeks. Kui Vaim oma väega meie südamesse siseneb, siis põleb süda meie sees kuni südamepõhjani ning me hüüame: “Abba! Isa!”

Daniel R. Guild