Põlgamist esineb mitmel kujul. Võid saata välja peokutsed ja keegi ei ilmu kohale või ei valita sind kooli kehalise kasvatuse tunnis kuni lõpuni kumbagi tiimi. Mul on elavad mälestused põlgamisest, kui olin kaheteistkümneaastane. Olin tulnud just perega Ameerika Ühendriikidesse. Mäletan selgelt oma klassi kõige populaarsemat tüdrukut ja seda, kuidas ta vaatas mulle ülevalt alla mu aktsendi, nahavärvi või kasutatud riiete pärast, mida kandsin. Aga see kõik muutus sel päeval, kui üks teine tüdruk minuga sõbraks sai.
Matteus (Markuse ja Luuka evangeeliumis Leevi) on ideaalne näide põlatud inimesest. Ta oli maksukoguja (kreeka keeles telones) ja seega põlgasid tema kaasmaalased teda vähemalt kolmel põhjusel. Esiteks peeti maksukogujaid reeturiteks, kuna nad kogusid makse vihatud Rooma võimule. Teiseks olid maksukogujad tuntud oma võimu enda kasuks ärakasutamisega, sest maksusumma oli maksukoguja otsustada. Väljapressimine oli nende inimeste jaoks norm, nii said nad vaeste ja hädaliste kulul rikkaks. Kolmandaks pidasid juudid maksukogujaid rituaalselt ebapühaks, kuna nad läksid paganatega tegelemisel ja raha käsitsemisel sageli puhtuseseadustega kompromissile. Seega olid maksukogujad sotsiaalsetel, religioossetel ja poliitilistel põhjustel põlatud ja kõrvaleheidetud. See, et Jeesus valib oma jüngriks maksukoguja (vt Matteuse 10:3), oli šokeerivam kui me suudame mõista. Aga sama jahmatav on ehk fakt, et Matteus jättis kõik ja järgnes Talle (Matteuse 9:9). Järgmine stseen on Matteuse majas suure peoga, kus külalisteks on Jeesus ja Tema jüngrid ning samuti „palju tölnereid ja muid patuseid“ (Matteuse 9:10; vt ka Luuka 5:29). Kui mõni usklik inimene või religioosne grupp on sind põlanud, siis pead teadma, et Jeesus ei kohtle sind nii. Veelgi enam, Jeesus kutsub põlatud, kõrvalejäetud ja alandatud end järgima. Tal on eriline huvi vangistatute ja kadunute vastu. Jah, Ta tuli kõigi meie, ka vähimate järele.
Minu vastus:
In English