Igale inimesele on antud tema töö. Üks inimene ei pruugi olla võimeline tegema seda tööd, milleks teist on koolitatud ja õpetatud. Kuid iga inimese töö peab algama südamest, mitte tuginema tõeteooriatele. Selle inimese tööst, kes allutab hinge Jumalale ja teeb koostööd jumalike jõududega, paistab võimekas, arukas tööline, kes mõistab, kuidas end olukorraga kohandada. Juur peab olema püha, muidu ei ole vili püha. Kõik peavad olema Jumala kaastöölised. Oma mina ei tohi silma paista. Issand on usaldanud igale inimesele talendid ja võimed ning neil, kellel on võimaluste ja eesõiguste kõrge eelis kuulda Vaimu häält, on Jumala ees kõige suurem vastutus.
Ka neil, keda on kujutatud ainult ühe talendi omanikuna, on oma töö teha. Nad peavad mitte küll eurode, vaid sentidega kaubeldes usinalt kasutama oma võimekust, mitte kaotama julgust ega kartma ebaõnnestumist. Nad peavad paluma usus ja lootma, et Püha Vaim tegutseb uskmatute südames. Kui nad loodavad iseenda võimetele, siis tabab neid ebaõnnestumine. Need, kes kauplevad ustavalt ühe talendiga, kuulevad sama südamlikku kiitust kui need, kellele on antud palju talente ja kes on neid arukalt täiendanud: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!“ (Matteuse 25:21)
Jumal võtab arvesse alandlikku meelsust, millega on töö tehtud. See, kellel oli vaid üks talent, pidi avaldama mõju ja tema töö oli vajalik. Enda iseloomu täiustades ja Kristuse koolis õppides avaldas ta mõju, mis aitas täiustada iseloomu neil, kes kandsid suuremat vastutust, kel oli oht ennast upitada ja mõned olulised väikesed asjad hooletusse jätta, millesse see ustav ühe talendiga inimene usina hoolikusega suhtus. − „Notebook Leaflets“, 1. kd, lk 129, 130.
In English