Olin koguduse noortejuht, kui meie grupp otsustas osaleda suures kogukonnaprojektis, mille käigus serveeriti pühade ajal toitu kodututele Los Angelese kesklinnas. Tuhanded inimesed sõid, kuni kõht sai täiesti täis, ning ikka oli veel küllalt jääke, mis on väga ebatavaline, sest selles linnas on rohkem kui nelikümmend tuhat kodutut. Jaguks seda küllust neile iga päev!
Markuse evangeeliumi peatükkides 6−8 on põnev osa ning me veedame selle juures mõne päeva. Selles räägitakse viie tuhande ja nelja tuhande söötmisest. Jutustuse alguses õpetab Jeesus suurt rahvahulka inimtühjas paigas ja aeg on juba üsna hiline − on aeg süüa (Markuse 6:34, 35). Jüngrid suutsid leida ainult viis leiba ja kaks kala (salm 38) ning tõid need Jeesusele. Rahvas istus maha viiekümnestes ja sajastes gruppides, nagu oli see olnud kõrbes Moosese ajal (2. Moosese 18:21). Seejärel paljundas Jeesus leiba. On neli tegusõna, millega lugeja selles loos kohtub: Jeesus võtab leiva, õnnistab seda, murrab leiba ja annab jüngritele, kes annavad leiva rahvale. „Ja kõik sõid ja said kõhud täis. Ja korjati kokku kaksteist korvitäit leivapalukesi … Ja nende leibade sööjaid oli viis tuhat meest.“ (salmid 42−44) Selle sündmuse kultuuriline taust on kasutatud sõnades ja numbrites. Numbrid viis ja kaksteist olid juudi kultuuri esindajad: viis oli seaduseraamatute arv (toora) ja Iisraelis oli kaksteist suguharu. Selles loos on viis leiba, süüa said viis tuhat meest ja alles jäi kaksteist korvitäit, üks korv suguharu kohta. Isegi kreekakeelne sõna kophinos, mida kasutatakse korvide kohta, on seotud juutidega. Jumala rahvas oli toidetud, täidetud ja jäi veel ülegi. Kuid selles näitlikus õpetuses oli midagi enamat, mida me uurime mõnel järgmisel päeval. Praegu pangem tähele, et Jumalal ei ole varudest puudust, ükskõik kas see käib meie igapäevaste vajaduste või igavese pääste kohta. Tal ei ole piire ja Tema arm on külluslik! Ta suudab teha mõõtmatult rohkem, kui oskame paluda või ette kujutada (Kiri efeslastele 3:18−20)!
Minu vastus:
In English