Rõõmusõnum Patmoselt

Ilmutusraamatus on kirjas Antipase-nimelise kristlase tapmine. Tema nimel on huvitav tähendus: igaühe vastu. See läheb kokku paganate tüüpilise süüdistusega kristlaste vastu, kes olid „inimrassi vihkajad”. Rooma impeeriumi rahvas ütles kristlaste kohta nii seepärast, et nad keeldusid osa võtmast riigiusu erinevatest prakti-katest, mida eeldati igalt healt Rooma kodanikult. Vähemalt pida-sid paljud kristlasi antisotsiaalseks, arvates, et nende kohalolu toob ühiskonnale halba õnne.

Kuigi Pühakiri ei anna täpseid detaile, on selge, et Antipas suri oma usu pärast märtrina. „...ega ole salanud minu usku ka neil päevil, mil Antipas, mu tunnistaja, minu ustav, tapeti teie juures, seal, kus elab saatan.” (Ilm 2:13) Pergamon oli üks neist linnadest, kus Rooma valitseja pidas kohut ja kus langetati kohtuotsuseid. On võimalik, et varakristlased nägid Kristuse teravas kaheteralises mõõgas (s 12, 16) kontrasti valitseja mõõgavõimule, surmaotsusele. Kui nii, siis Rooma valitseja hukkas Antipase sellepärast, et ta oli kristlane.

Antipase juhtum võis olla see, mida valitseja Plinius kirjeldas 15 aastat hiljem oma kirjas imperaator Traianusele: „Ma olen süüdistatavatelt küsinud, kas nad on kristlased. Kui nad on end kristlaseks tunnistanud, olen küsinud ka teist ja kolmandat korda, ähvardades karistusega. Need, kes jäid enda juurde, hukati ja ma ei kahtle selles, et ükskõik, mida nad tunnistasid, väärisid nad hukkamist üksnes oma paindumatu kangekaelsuse pärast. /---/ Ma vabastasin need, kes ütlesid, et nad ei ole kunagi kristlased olnud ja kes minu juuresolekul palusid jumalaid ja panid veini ning vii-rukit sinu [Traianuse] kuju ette, kes needsid Kristust – ma olen kuulnud, et tõelised kristlased seda ei tee.”

Traianus vastas, et võimud ei peaks kristlasi taga ajama ega neid anonüümsete süüdistuste põhjal välja kutsuma. Kui nad aga avalikult valitseja huviorbiiti satuvad, peaks võimud olukorda käsitlema just nii, nagu Plinius oli kirjeldanud. Arvatavasti süüdistas vaenulik naaber, kas juut või pagan, Antipast valitseja ees. Kujuta ette, et elad kohas, kus sa ei tea iial, mida naaber sinu usu kohta võimudele ütleb! Kui see võis juhtuda Antipasega, võis see juhtuda iga kristlasega.

Issand, ma olen tänulik selle suhtelise turvalisuse eest, milles ma täna elan. Anna mulle tarkust ja jõudu teenida Sind hästi, kui ajad on head.