Tänu Jumalale, et Ta suudab hoida oma rahvast, nii et nad ei määri oma rõivaid. Kui alistume Kristusele, hoitakse meid maailmast rikkumatuna. „Tundkem siis, püüdkem tunda Issandat: ta tuleb nagu ilus koidupuna.“ (Hoosea 6:3) Peame püüdma Issandat tunda. Me ei tohi olla rahul praeguste võimete ja teadmistega. Kõik universumi elanikud jälgivad, kuidas Jumal valmistab praegusel lõpuajal rahvast kohtu ees seisma. Palugem Jumalal riietada meid Kristuse õiguse rüüga, et võiksime Inimese Poja tulekuks valmis olla.
Neile, kes ei ole oma rõivaid määrinud, ütleb Kristus: „Nad kõnnivad koos minuga valgeis rõivais, sest nad on väärt.“ Meie eest tehtud lõputult suure ohvri kaudu on meil armu küllus. Jumalal on seda meie jaoks kogu taevas täis. Ta palub vaid, et võtaksime usus Tema tõotused vastu, öeldes: „Ma usun. Ma võtan vastu õnnistused, mis Sul on nende jaoks, kes Sind armastavad.“
„Kes võidab, see riietatakse samamoodi valgete rõivastega. Mina ei kustuta“ − oh kui kallis on see „ei kustuta“! − „tema nime eluraamatust ning ma tunnistan tema nime oma Isa ees ja Isa inglite ees.“ (Ilmutuse 3:5) Kui Jumala linna väravad paisatakse oma sädelevatel hingedel avali ja tõde alalhoidnud rahvad sisenevad, on Kristus kohal, et meid tervitada ja meid Isa õnnistatuks nimetada, sest me oleme võitnud. Ta tervitab meid Isa ja Tema inglite ees. Kui siseneme Jumala riiki, et veeta seal igavik, siis vajuvad praegused katsumused, raskused ja kimbatus tühisusse. Meie elu vastab Jumala elule. − The General Conference Bulletin, 6. aprill 1903.
In English